K, 1.02.2023

Järelvaadatav ⟩ Parvlaev Estonia vraki esialgse hindamise vahearuande esitlus

Postimees
Parvlaev Estonia vraki esialgse hindamise vahearuande esitlus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Parvlaev Estonia makett Eesti Meremuuseumis
Parvlaev Estonia makett Eesti Meremuuseumis Foto: Mihkel Maripuu

Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused korraldavad esmaspäeval, 23. jaanuaril pressikonverentsi, kus esitlevad parvlaev Estonia vraki esialgse hindamise vahearuannet. 

Ajakava:

11 – 11.10 Sissejuhatus: ülevaade parvlaeva Estonia vraki esialgsest hindamisest.
Rene Arikas, Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja,
Jonas Bäckstrand, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti peadirektori asetäitja,
Risto Haimila, Soome Ohutusjuurdlusameti mereohutuse peauurija.

11.10 – 11.30 Parvlaeva Estonia õnnetuspaiga geoloogiline ja geofüüsikaline hindamine.
Martin Jakobsson, Stockholmi Ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor.

11.30 – 11.50 Parvlaeva Estonia vraki fotogrammmeetriline uuring.
Jonas Bäckstrand, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti peadirektori asetäitja.

11.50 – 12.10 Esialgse hindamise vahearuanne. Esialgsed järeldused ja järgmised tegevused.
Rene Arikas, Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja,
Jonas Bäckstrand, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti peadirektori asetäitja,
Risto Haimila, Soome Ohutusjuurdlusameti mereohutuse peauurija.

12.10 – 12.30 Küsimused

Pressikonverentsi ülekanne järelvaadatavana:

Uurimise ulatus ja eesmärgid

Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) algatas 2. oktoobril 2020 esialgse hindamise sama aasta septembris Monster Media Group Limited poolt avaldatud videomaterjali põhjal, millel on näha parvlaeva Estonia vraki paremas pardas auku. OJK palus abi oma kolleegidelt Rootsis (SHK) ja Soomes (SIAF), et viia läbi esialgne hindamine.

«Selle uurimise läbiviimine on oluline, et pakkuda meelerahu parvlaevalt Estonia päästetutele ja neile, kes kaotasid selles katastroofis oma lähedased. Ma tänan siiralt meie meeskonnaliikmeid Eestis, Soomes ja Rootsis koos teiste esialgsesse hindamisse panustanutega,» ütles OJK juhataja Rene Arikas.

Esialgse hindamise eesmärk on kindlaks teha parema parda vigastuste tekkepõhjused ning hinnata, kas on põhjust muuta 1997. aasta õnnetuse rahvusvahelise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes parvlaeva uppumise kohta tehtud järeldusi. Samuti teeb esialgne hindamine kindlaks, kas parvlaeva Estonia uppumise ohutusjuurdlus tuleks taasavada.

Esialgset hindamist juhib OJK, kuna Eesti on laeva lipuriik. SHK osaleb hindamises paljude Rootsist pärit ohvrite tõttu. SIAF aitab hõlbustada uuringuid hukupaigas, kuna õnnetus toimus Soome vetes. SIAF ei ole osalenud veealustes uuringutes, mida viivad läbi osapooled Eestis ja Rootsis.

Teave parvlaeva Estonia uppumise, sellele järgnenud uurimise ja esialgse hindamise kohta on koondatud järgmisele veebisaidile.

Eeldused tegevuseks hukupaigas

Eesti, Soome ja Rootsi valitsused leppisid 23. veebruaril 1995 kokku, et parvlaeva Estonia vrakki kaitstakse kui hauapaika ning Soome ja Rootsi kehtestasid seadustega veealuste tegevuste keelu vraki läheduses. Et võimaldada uuringuid esialgse hindamise raames, taotlesid SHK ja SIAF vastavate riiklike õigusaktide muutmist, mis kiideti heaks 2021. aasta juunis. Muudetud õigusaktid tegid võimalikuks mereuuringute läbiviimise kõige kaasaegsema tehnoloogiaga.

«Fotogramm-meetria ja digitaalne 3D-mudel pakuvad ainulaadset võimalust analüüsida vraki seisundit ja selle kahjustusi. Samuti teeb see võimalikuks uuringu tulemused läbipaistvalt avaldada, tehes need materjalid avalikkusele kättesaadavaks,» ütles SHK peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand.

Esialgse hindamise läbiviimine on võtnud kauem aega, kui algselt ette nähtud, mistõttu on esitatud hindamise hetkeseis kokkuvõtlikult vahearuandes. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult seni tehtud uuringuid ja muid uurimistoiminguid, mis on lõpule viidud. Lisaks võimalikele tulevastele uuringutele on mainitud ka käimasolevaid tegevusi, nagu näiteks intervjuude läbiviimist.

Esialgsed järeldused

Vahearuande lõpus tehakse esialgsed järeldused.

Eelkõige tuuakse esile vraki halb seisukord. Samuti vastab 2020. aasta videos näidatud deformatsiooni asukoht aluspõhja paljandile. Seni kogutud tõenditele tuginedes tehakse kaks järeldust, mille kohaselt ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele laeva või ujuva objektiga ega plahvatusele vööri piirkonnas.

Lõpuks tehti SHK ja OJK poolt läbiviidud analüüsis kokkuvõte 1997. aasta JAIC-i aruande faktidest seoses parvlaeva Estonia merekõlblikkusega. See hinnang on esitatud vahearuande lisas ning selle analüüsi esialgsed järeldus on, et parvlaev Estonia ei olnud merekõlblik. See põhineb kahel asjaolul: 1) visiiri konstruktsioonis esinesid puudused, mida oleks olnud võimalik avastada, kui oleks tehtud vööriosa ülevaatus, ja 2) kuna vöörirambi kui põrkevaheseina ülemise pikenduse asukoht põhines praktilisel otsusel reeglitest vabastuse tegemiseks, oleks pidanud sellise vabastuse tingimus olema kirjas laeva tunnistustes, kuid seda ei dokumenteeritud vastavalt. Kui see vabastus oleks asjakohasesse tunnistusse märgitud, ei oleks laev Tallinn-Stockholm liinil sõita võinud.

Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt JAIC-i 1997. aasta aruandes esitatud tehnilisi järeldusi ja õnnetuse toimumise põhjuseid.

Edasine tegevus

Nüüd on esialgne hindamine jõudnud analüüsifaasi, kus kõikide uuringute tulemused ühendatakse, et esitada kogu teadaoleva teabe põhjalik analüüs. Siiski on veel kavas mõned uuringud - nende hulgas on ferromagneetiline uuring, bioloogiliste proovide võtmine, vöörirambi ülestõstmine ja autoteki uuring -, mis samuti integreeritakse lõppanalüüsi koos kavandatava mudeliga parvlaeva Estonia teekonnast uppumise käigus. Intervjuud ellujäänute ja teiste seotud isikutega on samuti veel lõpetamata.

Esialgne hindamine viiakse eeldatavalt lõpule 2024. aastal, mis langeb kokku Soome siseriikliku hauarahu seaduse muudatuste kehtivuse tähtajaga.

Märksõnad
Tagasi üles