ÜHISKOND ⟩ Noored naised suhtuvad kaitseväkke umbusuga (3)

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Ajateenistusse minek. Hüvastijätt enne mõnekuulise sõjalise väljaõppe algust.
Ajateenistusse minek. Hüvastijätt enne mõnekuulise sõjalise väljaõppe algust. Foto: Mailiis Ollino

Noored naised suhtuvat tõrjuvalt ja umbusuga reservväelaste õppekogunemistesse, nad ei toeta oma mehi, kui need kutse saavad. Niisamuti suhtuvad ükskõikselt ettevõtjad, kes sageli ei julgusta töötajaid kutse peale õppusele minema. Lähedaste inimeste ja ka tööandjate toetuse puudus on üks põhjus, miks kaitseväe korralistele ja erakorralistele õppustele tuleb vähem mehi, kui oleks vajalik.

Viimane kaitseväe üllatusõppus oli selle aasta jaanuaris, kui valitsus kutsus välja 830 maakaitseüksusesse kuuluvat kaitseliitlast. Kutsutuist ilmus kohale 58 protsenti. See ei ole üllatav, sest reservväelaste osavõtt õppekogunemistest ongi viimasel ajal püsinud umbes 66 protsendi ringis. Tõsi on see, et kaitsevägi ei pea õppustele osalevate suhtarvu kutsutute arvust, mis kõigub 55–66 protsendi vahel, heaks. Pigem kesiseks. Mistõttu on seatud üsna kõrge latt: aastaks 2026 saavutada olukord, kus õppekogunemistele ilmub 80 protsenti kutsututest.

Kui kümnemehelises üksuses on rivis kuus võitlejat, siis kaitseväe jaoks on probleem see, et neli meest jäävad õpetamata. Nad ei harjuta koostööd ega tuleta meelde ajateenistuses õpitut. Sama lugu on kaitseliitlastest maakaitseüksustega: kui harjutamas ei käida, siis sõja korral on vähe lootust vaenlane tagasi lüüa. «Põhjuseta puuduvatel kaitseliitlasel tuleks endalt küsida, miks organisatsiooni liige ollakse. Kaitseliiduga liitutakse küll vabatahtlikult, kuid liikmena võetakse vastutus, mida tuleb kutse korral kanda,» ütles kaitseväe peastaabi ohvitser Janari Kintsiraud (pildil).

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles