Lauristin mäletab Toomet ajast, kui ta oli TPI tudeng ning 1960. aastate põlvkonna aktiivsetele noortele tüüpiliselt võttis osa sealsest komsomolimässust. Toome kohta teati, et ta on kasvanud rahvuslikult meelestatud perekonnas. Hea organiseerimisvõimega noorteliidrina korraldas ta eesti tudengite töörühmad Kasahstani, millest kasvas mõne aastaga välja Eesti Üliõpilasmalev. Kuigi järgmised aastad tegi ta karjääri komsomoli- ja parteisüsteemis, tervitas eesti rahvas suure rõõmuga teda 1988. aasta sügisel ministrite nõukogu esimehe kohale saamise puhul. Sellel positsioonil hakkas ta kohe väga jõuliselt toetama Isemajandava Eesti (IME) liikumist ning tegi seda ka Moskvas, kui ta valiti Eesti delegatsiooni koosseisu NSV Liidu rahvasaadikute kongressil. Kuid Marju Lauristini sõnul ei õnnestunud seda ideed enam Moskva kaudu ellu viia. Temaga tollel ajal koos töötanud inimeste sõnul oleks ta võinud jätkata ka oma poliitilise karjääriga, sest tuntust ja populaarsust tal jagus, kuid ta eelistas hakata ettevõtjaks. Hea ärivaist, suurte plaanide nägemise võime ja hea suhtlemisoskus on võimaldanud tal ka äris läbi lüüa. Nii mõnigi on öelnud, et küllap mõistis Toome, et oma varasemas karjääris oli ta sunnitud siiski tegema valusaid kompromisse, millega oleks vabas Eestis raske poliitikas olla.
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2023/03/01/15173844t1hb7ce.jpg)