Teedeehitajad tegid uuele koalitsioonile hulga ettepanekud

BNS
Copy
Taristuehituse liit saatis valitusesele omapoolsed ettepanekud automaksu osas.
Taristuehituse liit saatis valitusesele omapoolsed ettepanekud automaksu osas. Foto: Dmitri Kotjuh

Taristuehituse liit saatis koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekud taristuehituse keerulise olukorra lahendamiseks, sest pikaaegne remondivõla kuhjumine on sel kevadel teede ja tänavate seisukorra pealt eriti hästi näha.

Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul vajab taristuehitus hädasti investeeringuid, sest aastaid kestnud alarahastus on avalike teede remondivõla viinud juba umbes 4,4 miljardi euroni, millest kohalike teede remondivõlg on umbes 3,6 miljardit eurot ning see kõik hakkab aina rohkem väljenduma ka Eesti teede ja tänavate kiiremas lagunemises.

«Juba sel aastal on teede säilitamisse ja arendamisse kiiresti juurde vaja vähemalt 100 miljonit eurot,» ütles Trei. «Tekkivad probleemid teede ja tänavate kvaliteediga on reaalsed, lume sulades näeme seda sel kevadel eriti hästi.»

Trei sõnul on transpordiamet juba teavitanud taristuehituse liitu, et seoses investeeringute edasilükkumisega on nad sunnitud riigiteede planeeritud remondilõikudel hoiatama liiklejaid ebatasasuste, roobaste ja aukude eest ning paigaldama osale lõikudele kiiruspiirangud.

Olukorra edasisel eskaleerumisel võib tulla kõne alla ka teeseisundinõuete alandamine. «Ja seda olukorras, kus kevadine teede lagunemine pole tänavu päriselt veel pihta hakanudki,» nentis Trei. «See tähendab, et tegelik olukord läheb soojade ilmade edenedes aina hullemaks.»

Trei sõnul on loodava koalitsiooni pooled rõhutanud pika plaani vajadust ning just sellist vaadet oodatakse ka taristuehituses. «Teede ja tänavate ehitus ja korrashoid pole hoogtöö korras tehtavad ühekordsed projektid, vaid põhjalikku planeerimist eeldavad pikaajalised investeeringud. Seni pole riik pikkade plaanidega selles valdkonnas hiilanud, loodame, et nüüd olukord muutub,» lausus Trei.

Liit tegi ettepaneku lisada uue valitsuse tegevuskavasse järgmised tegevused:

Tagada teedevõrgu arengule stabiilne rahastus, mis vastab riigi teostatud analüüsides välja toodud vajadusele, mille aluseks on riigi seatud eesmärgid Eesti teedevõrgu seisundile.

Alates 2024. aastast peaks riigimaanteede rahastamine olema vähemalt 400 miljonit eurot (+km). Sellises suurusjärgus oleva summaga peaks olema võimalik tagada riigiteede säilitamine viisil, et remondivõlg ei suureneks ning suudetaks arendada riigiteid plaanitu kohaselt, sealhulgas 2+2 maanteid, vastavalt Euroopa Liidu ees võetud kohustusele.

KOVi teedevõrgu seisukorra parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remonditööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot (+km), koos sildadega 325 (+km) miljonit eurot.

Selleks, et arendada ja säilitada ELi tasemele vastavaid teid ning samm-sammult vähendada remondivõlga, tuleb teedevõrgule tagada stabiilne rahastusvoog ning lisainvesteeringud igal aastal, võttes sealjuures arvesse ka inflatsiooni.

2+2 põhimaanteed aastaks 2030. Ehitada välja 2+2 põhimaanteed, alustades ennekõike Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu suundadest, kus Euroopa Liidu ees võetud kohustus näeb ette nende teede valmimise 2030. aastaks. Selleks et püsida nende kahe maantee puhul 2030. aasta graafikus, tuleks hinnanguliselt suunata 2+2 suundade väljaehitamisse kogu teedevõrgu rahastusest umbes 100–120 miljonit aastas (+km).

Teedevõrgu arendamine ja korrashoid. Iga-aastane vajadus teedevõrgu üldise kvaliteedi hoidmiseks, seisukorra tagamiseks ning teede säilitamiseks riigimaanteedel jääb suurusjärku vähemalt 250 miljoni eurot (+km), kohalikel teedel suurusjärku 211,5 miljonit eurot (+km).

Pikk plaan Eesti teedevõrgule. Kutsuda kevadel kokku Eesti teedevõrgu visiooni töögrupp, kes valmistab ette Eesti teedevõrgu pika plaani aastani 2035, koos vastavate konkreetsete plaanide ja rahastuse ettepanekutega. Nii Soomes kui Rootsis on sellised plaanid aluseks teedevõrgu arendamisel ning korrashoiul.

Väärtuspõhised hanked: saavutamaks sektori õigeaegne üleminek rohelisematele tehnoloogiatele ja võimaldamaks kasutada innovaatilisemaid ning säästlikemaid lahendusi, tuleb alates 2024. aastast alustada järk-järgulise üleminekuga väärtuspõhistele riigihangetele tee-ehituses.

Liit soovitab lähtuda Soome, Rootsi ja Norra kogemusest ja lähenemisest. Kiirendatud korras on tarvis läbi viia teedeehituse standardite ning tingimuste audit. Vastavalt auditile ning koostöös transpordiameti ning valdkonna ettevõtetega tuleb välja töötada uus kord, mis võimaldaks teedeehituses innovaatilisi ning keskkonnasõbralikke lähenemisi.

Tagasi üles