Macroni sõnul mõistab ta prantslaste viha pensionireformi pärast
President Emmanuel Macron ütles esmaspäeval pöördumises rahva poole, et mõistab prantslaste viha tema laialdaselt ebapopulaarse pensionireformi pärast.
Macroni sõnul kahetseb ta ühtlasi, et muudatuse osas ei leitud üksmeelt.
Macron allkirjastas seaduseelnõu laupäeva hommikul ehk veidi pärast seda, kui põhiseaduskohus oli andnud heakskiidu tõsta pensionile mineku iga seniselt 62 eluaastalt 64-le. Kriitikud süüdistavad Macroni seaduse «smugeldamise eest öö varjus».
Oma esimestes kommentaarides pärast reformi allkirjastamist nädalavahetusel kaitses Macron seda vajaliku otsusena ja rõhutas, et mitte millegi tegemine ei ole lahendus.
Pöördumises rahva poole kahetses president, et reformi osas ei leitud konsensust.
«Kas see reform on omaks võetud? Ilmselgelt mitte. Ja hoolimata kuudepikkustest konsultatsioonidest ei suudetud konsensust leida ja mul on sellest kahju,» rääkis president.
«Keegi, eriti mitte mina, ei saa jääda kurdiks sellele sotsiaalse õigluse nõudmisele,» jätkas Macron kuid kestnud meeleavaldustele viidates.
«Vastus ei saa olla jäikuses ega äärmusluses,» ütles president ja lisas, et tema «uks on alati avatud» kõnelusteks ametiühingutega.
Macroni populaarsusreitingud on märkimisväärselt langenud.
Presidendi pöördumise ajal kogunesid tuhanded inimesed üle Prantsusmaa raekodade ja linnavalitsuste hoonete juurde ja peksid potte ja panne, et kõnet summutada.
«Macron pole meid kolm kuud kuulanud. Teeme seda selleks, et näidata, et ka teda pole mõtet enam kuulata,» ütles 57-aastane Benedicte Delgehier Pariisis.
Pärast kõnet ühinesid kümned inimesed pealinnas spontaanse meeleavaldusega ja mitmel pool süüdati prügikonteinereid. Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi, teatasid AFP ajakirjanikud.
«Macroni kõne on ainult tugevdanud muret selle pärast, kuidas reformi käsitleti. Ta otsustas prantslastele selja pöörata ja nende kannatusi eirata,» märkis parempopulistist poliitik ja endine presidendikandidaat Marine Le Pen.
Pärast kolme kuud proteste ja streike on vasakpoolsed ja ametiühingud lubanud mitte järele anda ning hoiatanud massimeeleavalduste eest 1. mai töörahva püha puhul.
Arvamusküsitluste kohaselt on enamik prantslasi reformi vastu, ent valitsus surus selle läbi parlamendi, kasutades vastuolulist põhiseadusmehhanismi eesmärgiga vältida hääletust.
Macroni isiklik populaarsus on kuivanud olematuks ning osa analüütikuid viitab, et seeläbi on saanud hea alguse 2027. aasta presidendivalimisteks Le Pen.
Ajakirjandus on laialdaselt kajastanud Macroni gambiiti kui Pyrrhose võitu vanaaja Kreeka ühe kuninga järgi, kes alistas lahingus küll roomlased, ent tema armee kandis ääretult suuri kaotusi.
Mõjuvõimsa ametiühingu CGT liider Sophie Binet ütles pühapäeval antud usutluses piirkondlikele ajalehtedele, et Macronist on saamas «kaose president».
Bineti sõnul avab Macron oma tegutsemisega tee parempopulistlikule Rahvusrindele (Rassemblement National), mis on Le Peni erakond. Ühe arvamusküsitluse kohaselt oleks ta võitja, kui 2022. aasta presidendivalimised korraldataks täna uuesti.