Kaja Kallas: ajakirjandus on opositsiooni poole kaldu (50)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Peaminister Kaja Kallas
Peaminister Kaja Kallas Foto: Eero Vabamägi

Peaminister Kaja Kallase (RE) arvates on praegu riigikogus toimuv opositsiooni näitemäng, millega püütakse ühest küljest takistada riigikogu tööd ja samas ka halvata kogu riigi tegevust. Lisaks on Kallas pahane ajakirjanduse peale, kes on tema sõnul opositsiooni poolt ära tinistatud. 

Ent tema sõnul tahetakse seda teha viisil, mis vähemalt väljapoole jätaks sümpaatse mulje. «Eks opositsiooni ettepanekud ongi enamasti kantud veendumusest, et poliitika on näidend, mis on mõeldud inimeste südameid soojendama ja kõrvu paitama. Paraku on sellisel lustlikul näitemängul päris tõsised tagajärjed,» kirjutas Kallas blogipostituses. 

Peaminister tõi välja kaks tagajärge. Esimene on see, et halvatakse parlamendi töö ja tegelikult kutsutakse esile põhiseaduse kriis. Teiseks aga pannakse kõik riigi jaoks olulised otsused pausile. «Kaasa arvatud meie kaitsevõime tugevdamist puudutavad otsused,» lisas ta. 

Põhimõtteline vastasseis

«Mulle võidakse ju vastu vaielda, kas üks tühipaljas obstruktsioon ikka on põhiseaduslik kriis. Riigikogu obstruktsiooni ei ole kunagi varem kasutatud selleks, et halvata täielikult kogu riigikogu, valitsuse ja ministeeriumite tööd,» lausus Kallas. 

Ta märkis, et varem on püütud takistada mõne konkreetse eelnõu vastuvõtmist ja selles seoses on obstruktsioon üks töövahend opositsiooni tööriistakastis. Kui aga selline vastasseis muutub väga põhimõtteliseks, on alati võimalus otsida kompromissi või siduda valitsuse esitatud eelnõu valitsuse usaldushääletusega. 

«Kunagi varem pole opositsiooni selgelt väljendatud eesmärk EKRE poolt sõnastatult olnud «kutsuda inimesi koonduma võitluseks ebausaldusväärsete e-valimiste toel võimule saanud liberaalse valetajate valitsuse vastu». Eesmärgiks seatakse lõpetada Kaja Kallase võimuperiood esimesel võimalusel. Kui see ei ole põhiseadusliku kriisi esilekutsumine, siis mis on?» küsib Kallas. 

Kallas rõhutas, et valimistele mindi lubadustega tagada Eesti julgeolek ja korrastada riigi rahandus. «Kusjuures ilma korras riigi rahanduseta on võimatu teha investeeringuid ka meie kaitsevõime tugevdamisse. Kuidas me riigi rahanduse korda saaksime teha? Selleks on tegelikult kaks võimalust: maksutõusud või tõsised kärped. Ilma midagi tegemata jätkata ei saa, sest meie tulud-kulud on praegu väga tasakaalust väljas,» märkis ta. 

See, mida me näeme riigikogus, on eitus. Opositsioonierakonnad eitavad valimistulemusi ning ei suuda aktsepteerida kaotust.

Kallas lisas, et riik peab paraku tõstma nii makse kui ka kärpima väljaminekuid. «Ei mina ega ka praegune valitsus tervikuna ole nõus jätkama riigi eelarve aukude lappimist laenuraha arvelt. Ometi tundub just see alternatiiv olevat ainumõeldav nii opositsioonipoliitikutele kui ka ajakirjandusele,» leiab Kallas. 

Ta tõi välja, et Eestis on ikka ja jälle saanud suurt kajastust mõned suured nn majandusgurud, kes on aastaid propageerinud nn tagastamatuid laene, mida riigid kunagi lunastama ei pea. Veel tõi Kallas välja, et nende «tagastamatute» laenude intressimaksed lähenevad ülejärgmisel aastal 400 miljonile eurole. 

«Seda on rohkem, kui kogu kultuuriministeeriumi valdkonna eelarve kokku (teatrid, muuseumid, rahvusraamatukogu, ERR jne). Kolme päevaga on riigikogu opositsioon esitanud eelnõusid – neidsamu südameid soojendavaid ja kõrvu paitavaid – mahus, mis tõstavad riigi väljaminekuid veel 3 miljardi jagu,» kirjeldas Kallas ja täiendas, et opositsiooni jaoks on võrdselt ebapopulaarsed nii kärped kui ka maksutõusud.

Ära tinistatud ajakirjandus

Valitsusel soovitatakse võtta «tarka» laenu ja mitte mõelda homsele, jätkas Kallas. «Me ei tee seda, sest see on täiesti vastutustundetu ja see ei ole jätkusuutlik lahendus,» toonitas Kaja Kallas. 

«Mis mind riigikogus toimuva juures hämmastab, on see, kui hästi on opositsiooni poliitikud suutnud oma narratiivi ajakirjandusele maha müüa,» kirjutas Kallas. 

«Väga kurb on kuulda-lugeda väidet, et valitsuse eesmärk on langetada rikaste maksukoormat vaeste arvelt. Selle väite kohaselt on 1200 kuni 2100 eurot teenivad inimesed rikkad. See ei sega aga samu meediaväljaandeid 5 minutit hiljem väitmast, et 1200 eurot teenivad inimesed on vaesed, kelle haiguspäevade hüvitamist see paha valitsus kavatseb piirata. Otsustage siis ära, kallid ajakirjanikud, kas 1200 eurot teenivad inimesed on rikkad või vaesed,» kirjutas Kallas. 

Teiseks häirib Kallast see, kui kiiresti ja südamlikult on Keskerakond, EKRE ja Isamaa üksteist leidnud. «Alles see oli, kus Isamaa süüdistas Reformierakonda selles, et me neid oma kampaanias selle vastiku EKREga ühte punti sidusime, kuigi neil tegelikkuses polevat mitte midagi ühist. Isegi riigikogu aseesimehe valimisel vaid kolm nädalat tagasi ei suutnud Isamaa toetada EKRE kandidaati – nii vastikud oli neile see erakond ja nende esimees. Nüüd on kõik vaenukirved maasse kaevatud, peaasi et saaks üheskoos riigile uusi väljaminekuid kaela määrida ja rahvale mesijuttu rääkida,» leiab Kallas. 

Kallas märkis, et EKRE küsis temalt kolmapäevases infotunnis, miks ukrainlased Eestis kavandatavat automaksu ei hakka maksma. «Olukorras, kus ukrainlased maksavad oma eluga kinni meie vabaduse, võiks see küll ühe normaalse erakonna jaoks viimane murekoht olla, kas kunagi tulevikus kehtestatav automaks tabab ka ukrainlasi või mitte. Aga nagu näha, on selline maailmavaade täiesti koššer nii keskerakonna kui isamaalaste jaoks,» märkis Kallas ja rõhutas, et talle on see vastuvõetamatu. 

Mis meid eristab praeguses kriisis EKREIKE väärtusmaailmast?

  1. Meie ei mängi mõttega kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu reeglit selleks, et see mõte ja tasakaal unustada niipea, kui mõnel meie rahastajal tekib mõni kallis kinnisidee, mille elluviimist ta heldelt premeerib. Meie teeme riigi rahanduse päriselt korda.
  2. Me ei sõima oma liitlasi ega neid, kes meie vabaduse eest võitlevad, sest me ei kavatse enam kunagi olla üksi, me ei kavatse enam kunagi olla need, kelle kadumist maailm isegi ei märka.
  3. Meie eelistus on pigem automaks kui joogid autosse. Me ei larista maksumaksja rahaga ja me tegutseme selle nimel, et meie lapsed päriksid meilt puhtama keskkonna ning madala laenukoormuse.

«See loetelu siin võiks jätkuda veel väga-väga pikalt, aga lõpetan siinkohal olukorra lühikokkuvõttega. Suures plaanis võib öelda, et see, mida me näeme riigikogus, on eitus. Opositsioonierakonnad eitavad valimistulemusi ning ei suuda aktsepteerida kaotust,» leiab Kallas. 

Tema sõnul on näha, et pärast valimisi on ka Keskerakond ja Isamaa liitunud EKRE valimiste võltsimise narratiiviga. «Eks nii olegi mugavam elada, kui endale sisendada, et viga ei ole sinus endas, vaid «süvariigis», kes on sinult valimisvõidu varastanud. Sellist jama uskudes ei pea muutma oma senist poliitikat, kahetsema oma tegusid ega vahetama oma juhte,» lausus Kallas. 

«Me oleme täpselt samasugust fenomeni näinud USAs, kus 6. jaanuaril 2021. aastal püüdsid presidendivalimised kaotanud kandidaadi toetajad parlamenti vallutada. Minu soovitus oleks opositsioonierakondadele aktsepteerida valimistulemusi ja enda jaoks lahti mõtestada see sõnum, mille valijad neile 5. märtsil saatsid. See võiks olla esimene samm kodurahu ja demokraatliku riigijuhtimise protsessi taastamise suunas,» leiab Kallas. 

Tagasi üles