GRAAFIK ⟩ Rahvaarvu kasv taandub – sündide arv kiratseb, sõjapõgenikud lahkuvad

Eestis on registreeritud ukrainlastest sõjapõgenike töötute hulk vaid 23%. Foto: Sander Ilvest

Kuigi Eesti rahvastik kasvas aastaga Võru maakonna elanike jagu, ei jää nõnda kiire tõus kestma, kui sõja käik Ukrainas just drastiliselt ei muutu, nii et sunniks uusi suuri rahvahulki liikvele minema.

Ebaharilikult suurele sisserändele vastandus mullu erakordselt madal sündide arv, mis võib lähiajal viia rahvaarvu langusesse.

Eesti rahvaarvu kasvatasid 2022. aastal ukrainlased. Sisserändajatest 67 protsenti moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, kellest jäi Eestisse püsivalt elama üle 33 000.

Teisalt pole kunagi varem viimase sajandi jooksul registreeritud siin alla 12 000 sünni aastas. Eelmisel aastal sündis Eestis vaid 11 646 last. Statistikaameti osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul on see mitme asjaolu kokkulangemise tagajärg: koroonakriis, Ukraina sõda, hinna- ja elukalliduse tõus, mistõttu vähenes perede kindlustunne lapsi saada. Lisaks see, et sünnitusikka on jõudnud praegu arvult väiksem 90ndate põlvkond.

TÜ matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ei näe vähese sündimuse pärast siiski põhjust paanikaks. «Kuigi eelmisel aastal sündis Eestis erakordselt vähe lapsi, pole tegemist demograafilise katastroofiga, mida tuleks kiiresti lappima hakata. Küll asi normaliseerub, kui olukord maailmas muutub.»