Mina olen tulihingeline abieluvõrdsuse toetaja, aga ma ei arvaks, et meil on erakonnas leerid. Meil on väga suur erakond, seal on palju eri arvamusi ja erinevaid maailmavaateid, mis on kõik väga aksepteeritav minu arvates. See on meile maailmavaateline ja ideoloogiline küsimus - inimõigused peavad olema tagatud ja abieluvõrdsus on lihtsalt järgmine samm Eesti ühiskonnas, mis tuleb ära teha.

Erakonna sees vaidlust selle üle ei ole?

Ikka on vaidlust, igal teemal on vaidlused. Aga me teeme ära selle, see on kokku lepitud koalitsiooniga.

Kuidas erakonnakaaslasi ümber veenda? Mõnesmõttes maailmavaadet ei saa ümber veenda, aga teisalt mõni liberaal ütleks, et see ei ole üldse maailmavaateline küsimus vaid lihtsalt teiste inimese mõistmine.

Ma arvan, et lõpuks see taandubki selle küsimuse taha, kas me akspeteerime inimesi sellistena nagu nad on. Mina arvan, et selle poolt on küll kõik erakonna liikmed.

Enne valimisi te nimetasite enda põhiliseks agendaks keskkonnateemasid ja need tõid teile tuhande hääle. Palun andke Rohelistele nõu, kuidas keskkonnateemadega hääli püüda.

Ma arvan, et Rohelised peavad ise oma sisekaemust tegema, et mis on see põhjus, miks neil ei ole mitte ühelgi valimisel nii hästi läinud nagu nad on oodanud ja nagu ühiskonnast inimesed on oodanud, kes pooldavad keskkonnateadlikku maailmavaadet.

Minu isiklik arvamus on, et Rohelistel ei ole valijatele midagi pakkuda. Kui nende ainuke teema, mille eest nad räägivad ja seisavad on keskkond ja kliima, siis tegelikult on midagi puudu. Tänaseks on olukord selline, et iga erakond on võtnud oma programmidesse keskkonna- ja kliimateemad. Võibolla sellisel kujul meil ei olegi Rohelisi tarvis.

Ehk Rohelised peaksid oma ampluaad laiendama?

Absoluutselt, laiendama oma ekspertiisi. Nagu ma enne ütlesin - arvan, et kuna need teemad on igas erakonnas ja programmis sees, siis lõppudelõpuks ideaalses maailmas võiks iga erakond olla roheline. See on kõige alus ja kõige baas. Roheline erakond kui selline võibolla ei tööta niimoodi.

Kas Eesti poliitikute ja kodanike seas on piisavalt arusaama kliimateemadest?

Oleneb, mida mõelda kliimateemade all. Kui rääkida kliimapoliitikast, siis arvan, et see on paljude jaoks juba natuke negatiivse tähenduse omandanud. Aga kui me räägime keskkonnast ja loodusest, siis eestlane ju peab ennast loodusrahvaks. Iseasi on see, kui palju seda seostatakse kliimapoliitikaga.

Arvan, et teadlikkus tegelikult on suur. Inimesed tahavad käituda keskkonnasõbralikult, peame neile tagama selleks riigina vahendid, taristu, võimalused.

Räägime näiteks kliimasoojenemisest. Teame ju kõik juba aastakümneid, et see ohustab meid. Samal ajal on poliitikud ikkagi võrdlemisi aeglased olnud sel teemal. Miks inimkonnal läheb nii kaua aega, et sellega tegeleda?

Arvan, et Eesti puhul on oluline kindlasti märkida, et meil on väga hea geograafiline asukoht, ehk kliimamuutuste kõige ohtlikumad mõjud, näiteks erinevad looduskatastroofid, lihtsalt ei jõuagi meile enne, kui on päriselt väga tugev kriis käes või on väga tugev kliimapagulaste laine.

Mujal maailmas, näiteks globaalses lõunas, kus need katastroofid on kohal ja kus kliimakriis on juba aastaid võimust võtnud - seal poliitikud saavad aru, aga probleem on selles, et nüüd me tegeleme juba tagajärgedega.

Keskkonnateemad on natuke nagu riigikaitse - me kõik teame, et seda on vaja, aga teisalt on see enamasti väga kallis ning on väga keeruline sellest otseselt aru saada. Kuidas tegelikult seda «maha müüa», et inimesed oleks valmis ohvreid tegema?

Alustuseks tuleb küsida, mis need ohvrid on, mida igaüks tunneb. Tegelikult keskkonna- ja kliimapoliitika mõte on planeeti ja meie kodukohta säilitada, et see oleks elamisväärne.

Riigikaitsega tuua paralleele on minu arvates väga oluline ja mõistlik ja ma ise toon ka seda pidevalt. Kui rääkida näiteks Pariisi kliimaleppest, millele on alla kirjutanud peaaegu 200 riiki üle maailma - see on rahvusvaheline kokkulepe. Tuua siin paralleel NATO-ga, mis on ka Eestile väga oluline. Kui neid kõrvutada - see on kokkuleppe, millega me oleme liitunud ja me peame kõik andma oma panuse ja tegema tööd, et need eesmärgid realiseeruksid. Kliimapoliitika on täpselt sama oluline, kui kaitsepoliitika.

Riigikaitse puhul on meil kõrval suur ja kole Venemaa, kelle tõttu inimesed saavad aru, miks seda on vaja. Kliimaprobleemide puhul ei ole nii palju «käega katsutavaid» asju. Kuidas seda meie inimestele selgeks teha, et me ei peaks pärast tagantjärgi probleemidega tegelema?

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Riigikogu liige Hanah Lahe Martin Helme käitumisest: arvan, et mu hirm on põhjendatud

Ministeerium leidis kuu ajaga eelarvesse 400 miljonit