/nginx/o/2023/06/02/15364780t1h8851.jpg)
Vabariigi president Alar Karis kohtus täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Vastates Eesti ajakirjanikele (Postimees, Delfi, Eesti Rahvusringhääling), klaaris Zelenskõi ära vahepeal tekkinud väärarusaama, nagu ei tahaks Ukraina enam NATO liikmeks saada, vaid piirduks ainult mingite julgeolekugarantiidega.
«Me ei pea seda teile (eestlastele – toim) selgitama, teie saate aru. Ukraina tahab saada NATO liikmeks, aga oleme realistid ja saame aru, et sõjas olles otse liikmeks ei saa,» rääkis Zelenskõi reedel, vastates Eesti ajakirjanike küsimusele. «Seniks aga (niikaua, kui Ukraina NATOsse ei saa – toim) on meil vaja teatavaid julgeolekugarantiisid.»
Zelenskõi lükkas seega ümber enne NATO Vilniuse tippkohtumist tekkinud debatid ja tõlgendused, et kui Ukraina räägib julgeolekugarantiidest, siis järelikult on Ukraina loobunud NATO liikmelisuse taotlemisest.
Ukraina vastupealetungist rääkides jäi Zelenskõi kidakeelseks: «See ei ole film. Küll venelased saavad aru, kui rünnak tuleb.»
Ukraina ülim eesmärk ja garantii on NATO liikme staatus ja Ukraina ei ole sellest ambitsioonist loobunud. Kuid vaja on üle elada ka vahepealne aeg enne NATOsse saamist – just sellele perioodile viitavad nii Zelenskõi kui ka Ukraina diplomaadid.
Ukraina vastupealetungist rääkides jäi Zelenskõi kidakeelseks: «See ei ole film. Küll venelased saavad aru, kui rünnak tuleb.»
Eesti teab Ukraina vaadet – siit ka Zelenskõi vihje, et eestlastele ei tule seda olukorda selgitada. Eesti toetab Ukraina seisukohta. Zelenskõiga Kiievis kohtunud president Alar Karis kinnitas samuti üle Eesti jätkuva toetuse. Ukraina vaatepunkti esindamine on Eestile tähtis, sealhulgas see, et Ukraina saaks juulis Vilniuses toimuvalt NATO tippkohtumiselt midagi käegakatsutavat, mitte ümmargusi sõnu. Ukraina toetamine on eraldi peatükina ju sees ka Eesti koalitsioonileppes.
Millised aga on need vahepealsed julgeolekugarantiid, mida Ukraina võiks saada või tahta, on läbirääkimiste küsimus. Zelenskõi viitas nii finantsilistele kui ka sõjalistele garantiidele, aga detailidessse ei laskunud.
Nagu üks Eesti diplomaat selgitas, siis kõige üldisemalt võib Ukrainale antavate garantiide all mõelda seda, et Ukraina ei peaks iga kuu mangumas käima, et on vaja seda ja on vaja toda, vaid et Ukraina ja NATO vahele tekiks mingisugune püsivam tagatiste süsteem.
President Alar Karis on Ukrainas kahepäevasel visiidil ja kohtus täna president Volodõmõr Zelenskõiga. Lisaks kohtumisele tuli Karisel täna viibida kaks tundi ka varjendis, sest Kiievis oli õhuhäire.
Eile mälestas Karis Ukraina sõjas hukkunud lapsi ning külastas Kiievi tehnikaülikooli ja majandusülikooli. Eesti ja Ukraina teadlaste koostööle viitas Karis ka Zelenskõiga antud pressikonverentsil – see on Eesti presidendile ka isiklikult tähtis teema.
Lisaks Zelenskõiga kohtumisele pidas Karis täna nõu veel ka Ukraina peaministri Denõs Šmõhali ja välisministri Dmõtro Kulebaga.
Mõistetavalt domineerivad Karise visiidil sõja- ja julgeolekuteemad. Kuid võrreldes Eesti presidendi eelmise sõjaaegase külaskäiguga mullu aprillis, on näha, et vähemalt poole silmaga vaadatakse juba ka tulevikku, sõjajärgse Ukraina poole. Ukraina ülesehitamise poole.
Seepärast on kohtumistel teemaks juba ka haridus ja teadus, Ukraina võitlus korruptsiooniga ning Eesti ja Ukraina ettevõtjate koostöö. Seekord on Karisega kaasas ka Eesti äridelegatsioon, kuhu kuuluvad Tiit Pruuli, Jaanus Rahumägi, Oleg Ossinovski, Kuldar Väärsi, Marti Hääl jt.
