/nginx/o/2023/05/22/15340148t1hed12.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles erakonna e-üldkogul, et kuigi eelmine nädal tõi häid uudiseid seoses alampalga kiirema tõusuga, seisab riigi rahandusel ja majandusel ees veel hulk väljakutseid. Ta tõi esile, et käibemaksu tõus ei olnud sotside esimene eelistus.
Lauri Läänemets rääkis erakonna üldkogul, et tänu sotsidele on lahendused valitsusprogrammis siiski olemas.
Läänemetsa arvates peegeldab praegune riigieelarve seis parempoolse maailmavaate pankrotti, kus varasem riigi kulude kasvatamine ilma tulu suurendamata on kõigile valus. «Meedias on mitu korda kõlanud, et praegusel valitsusel puudub majandusprogramm ning tegeletakse vaid maksuküsimustega. Kitsalt maailmavaateliselt võttes saab tõesti öelda, et parempoolsete erakondade majanduspoliitika piirdubki sageli maksupoliitika ja mõne üksiku toetusmeetmega,» ütles ta.
Läänemets lisas, et käibemaksu tõus ei ole olnud sotsiaaldemokraatide esimene eelistus. «Teame, et kitsa maksupoliitikaga pole võimalik riigi rahandust korda teha. Selleks on sotsiaaldemokraadid panustanud valitsuse tegevusprogrammi mitme olulise tegevusega, et tasakaalu poole konkreetsemaid samme ette võtta,» rääkis ta.
Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on valitsuse prioriteetides olulisel kohal regionaalareng. «Selleks rakendatav on suuresti suunatud just kohaliku ja piirkondliku majanduselu arendamiseks ja tugevdamiseks. Peale selle nügib alampalk ettevõtjaid suurema lisandväärtuse poole ning teaduse ja kõrghariduse rahastamise kasv tähendab targemat tööd ning võimekamaid ettevõtteid,» sõnas Läänemets.
Sotsiaaldemokraadid näevad, et roheinnovatsioon ja selleks mõeldud sajad miljonid eurod loovad ekspordieeliseid välisturgudel. «Ka kiiremad sammud odava ja puhta taastuvenergia poole maandavad ettevõtete energiariskid. Majanduse kujundamine ringmajanduseks kindlustab meie ettevõtete pääsu jõukatele turgudele ka tulevikus, kus toote jalajälge mõõdetakse aina rohkem.»
Erakonna esimees rõhutas oma kõnes, et ettevõtlustoetused ei ole lihtsalt raha laialijagamine, vaid uuele majanduskasvule vundamendi ladumine. «Meie piirkondade potentsiaali kasutamine on oluline, et jõukust loodaks järjest rohkem igas Eesti piirkonnas, kus inimesed saavad töö kaudu sellest ka suuremalt osa. Ühiselt jõukas Eesti on ühtsem, tugevam ning ülemaailmses koostöös väledam,» sõnas ta.
