Sigade katk ja linnugripp on taas pead tõstmas
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)
4. juuli 2023, 16:28
:format(webp)/nginx/o/2020/09/10/13336960t1ha4ba.jpg)
Viimastel nädalatel on sagenenud sigade Aafrika katku taudipuhangud naaberriikides Lätis ja Leedus, samuti on leitud nii lähiriikides kui ka Eestis väga palju lindude grippi nakatunud mets- ja veelinde, hoiatab põllumajandus- ja toiduamet.
Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal teavitatakse pidevalt nii sigade Aafrika katku (SAK) kui ka kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) positiivsetest leidudest metsloomadel – vastavalt metssigadel ning mets- ja veelindudel. Lisaks on KPLG juhtumitest metslindudel teavitanud ka Soome ja Rootsi.
«Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal. See näitab, et SAKi viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatusettevõtetele,» kommenteeris põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm pressiteate vahendusel.
Käesoleva aasta varakevadel oli Eestis lindude gripi puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Alates maikuust on tuvastatud lindude gripp naerukajakatel ja kormoranidel Tallinnas ja selle lähiümbruses ning tiirul Pärnumaal. «Viiruse esinemine ja levik nii rändlindude kui ka kohaliku linnupopulatsiooni hulgas kujutab endiselt ohtu kodulindudele,» lisas Veetamm.
Vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid sigade Aafrika katku viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse nõuded ning nende järgimine.
/nginx/o/2023/03/02/15175380t1h1645.jpg)
Samasugune vastutus on ka linnupidajatel. Nakkusohu vähendamiseks tuleb tagada, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
«SAKi võimaliku leviku kõrghooaeg kestab vähemalt septembri lõpuni,» sõnas Veetamm. «KPLG viiruse püsimine metslindudel suvekuudel näitab, et viiruse levimise oht metslindudele ja imetajatele ning viiruse sissetoomine kodulinnukasvatuse ettevõtetesse on pidev.»
Mida teha, kui leiad surnud linnu või metssea
1. Teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.
2. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet proovid.
3. Teavita surnuna leitud metsseast veebirakenduse seakatk.ee/teata kaudu.
4. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
5. Teavita kodulinnu või kodusea surmast veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Lindude gripp ja sigade Aafrika katk kuuluvad eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud ja loomad hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnu- ja loomapidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.