/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2012/03/22/1022136t1h560f.jpg)
Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves ütles tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmström’iga, et Euroopa Liidu üksikutel liikmesriikidel on küll mitmeid olulisi küberalgatusi, kuid ühendusel puudub tänapäevasest küberjulgeolekust terviklik visioon ja ühtne poliitika.
«Euroopa Liit vajab ühtset küberpoliitikat, mis vaataks küberjulgeolekut meie ühe olulisema teemana, millega on seotud lisaks e-teenustele, ka energeetika, transport, kõige laiemas tähenduses riikide, ühiskondade ja meie ühenduse toimimine,» rõhutas president Ilves. «Euroopa Liidul tervikuna ja igal liikmesmaal eraldi on viimane aeg mõista: küber-teema ei ole nišiküsimus, vaid see on kõigi ühine väljakutse ja võimalus.»
Eesti riigipea ja volinik Malmström tõdesid, et Euroopa Liidu liikmesriikide küberteadlikkus ning valmisolek ja suutlikkus uute ohtudega tegeleda on väga kõikuv.
«Praegu puudub Euroopa Liidul kõikehõlmav küberjulgeoleku strateegia, ehk Comprehensive EU Strategy on cyber security, mille koostamiseks on Euroopa Komisjon õigeim koht,» sõnas president Ilves. «Kuid selge on, et ainult strateegia ei tee asja paremaks, liikmesriigid peavad ikka ise tegutsema hakkama.»
Eesti riigipea tunnustas volinik Malmströmi järjekindlust ja edukust küberteema tõstatamisel ja küberkuritegevusega võitlemisel, mille üheks osaks on Euroopa Liidu kriitilise taristu kaitse direktiivi ülevaatamine sel aastal.
«See on hädavajalik, sest ilma liikmesriikide tähelepanuta kriitilisele taristule on raske tagada turvalisus IT-teenustele, mis seda taristut toetavad,» ütles president Ilves. Ta kinnitas, et Eesti, Suurbritannia, Saksamaa ja teised riigid, kes on seni edukalt küberteemaga tegelenud, saavad siin pakkuda oma tuge nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesmaadele.