:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2023/09/26/15616159t1h15bf.jpg)
Vabariigi valimiskomisjon valas kriitikaga üle justiitsministeeriumi esialgse ettepanekute paketi valimisseaduse muutmiseks. Justiitsminister Kalle Laanetile (RE) tuli selline hinnang üllatusena.
Sissejuhatuseks: olulisemate muudatustena nägi justiitsministeeriumi koostatud valimisseaduste muutmise pakett ette luua võimalus nutiseadmega hääletamiseks, enda isiku tuvastamiseks Smart-ID abil ning ühtlasi viia e-valimiste tehnilise korraldamise volitused valimiskomisjonist vabariigi valitsuse tasandile.
Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask jagas komisjoni nimel kriitikat nii nutihääletuse kui ka tehniliste sätete valitsuse tasandile viimise kohta. Kuigi riigikohus andis kevadel tõepoolest soovituse viia valimiste korralduslikud küsimused valimiskomisjonist kõrgemale tasandile, siis nende jätmine vabariigi valitsuse määruste lahendada (ehk mitte viia seaduse tasandile) rikub Kase hinnangul valimiste usaldusväärsust ning sõltumatust.
Kask nentis, et vähemalt pooled nendest nõuetest, mida seni on reguleerinud valimiskomisjon, võiks viia seaduse tasandile, sest need ei jääks tehnoloogia arengule või muutmisele ette. Need sätted, mis aga sõltuvad tehnoloogia arengust ja vajavad seega pidevat ülevaatamist, võiks Kase sõnul jätta valimisteenistusele või vabariigi valimiskomisjonile.
«Nende viimine vabariigi valimiskomisjoni juurest vabariigi valitsuse juurde otsustamiseks ei muuda seda kuidagi kiiremaks ega taga valimiste suuremat ausust ja sõltumatust,» ütles Kask eelmisel nädalal ERRile.
Laanet: oluline, et ei jääks küsimärke
Justiitsminister Kalle Laanet (RE) tõdes, et talle tuli Kase kriitika üllatusena, sest eelnõu sai ühiselt kokku pandud. Tehnilist poolt on vedanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid paljudel aruteludel oli kohal ka valimiskomisjon.
«Minu jaoks on natuke üllatav. Oliver Kask on meie justiitsministeeriumi inimestega korduvalt ja korduvalt kohtunud: kuidas see olemuslik kriitika alles nüüd siis välja tuleb, ja mitte siis, kui neid asju arutatakse?» küsis Laanet.
Ta jätkas: «Aga ma arvan, et see ei olegi üldse oluline, vaid oluline on arutada seda, kas saaksime e-valimisi selliselt usaldada, et m-valimised on selle osa, ja kas järgmised europarlamendi valimised toimuksid võimalusega mobiiliga valida – või seda ei saa teha nii. Siin ei ole midagi katastroofilist. Alati on võimalus ju teatud valimismoodus peatada, kui leitakse, et riskid on kõrged.»
Laaneti sõnul üritavad nad ka edaspidi teha kõik selleks, et õigusrahu ja demokraatia printsiibid oleksid tagatud ning e-valimiste kohal ei oleks küsimärki. Samuti on ministeerium valmis tehnilised sätted viima seaduse tasandile ehk jätma riigikogu lahendada. «Eksperdid arutavad selle läbi.»
Kelle käes on m-valimiste kontroll?
Valimiskomisjon ei toeta ka võimalust, et juba europarlamendi valimistel saaks nutiseadmega hääletada. Ühelt poolt ei tekita komisjoni liikmetel elevust see, et kontroll valijarakenduse üle läheb riigist välja, Apple'i ja Google'i kätte.
«Nutiseadmete puhul eeldab see kontroll seda, et peab olema hea juurdepääs Google'i või Apple'i rakendusepoe pidajatele või haldajatele, mis asuvad väljaspool Eestit, kus need programmid kokku kompileeritakse – see ei ole koht, kus vaatlejad vabalt saavad igaüks sisse ja välja käia,» ütles Kask ERRile.
Laanet meenutas aga, et valimiskomisjon taotles riigieelarvest lisaressursse, et kontrollida kogu süsteemide toimemehhanisme, õiguspärasust ja usaldusväärsust, ning selleks tehti neile ka täiendav rahaeraldus.
«Mina sain aru – vähemalt sel nõupidamisel, kus ma osalesin –, et läbi selle suudab valimiskomisjon korraldada m-valimisi ka selliselt, et need on usaldusväärsed. Aga ma ei saa tehnilistes asjades kaasa rääkida, sest mina neid ei tunne,» tõdes minister.
MKM: riskide ulatust on analüüsitud
Majandus- ja kommmunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Paul Pihlak:
Valitsus on m-hääletuse ettevalmistuseks heakskiidu andnud ja rakenduse tehniline prototüüp, millega on testitud hääle andmist, edastamist ning vastuvõtmist, on valmis. Siht on 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks luua võimalus hääletada nutiseadmega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös justiitsministeeriumi ning riigi infosüsteemide ametiga (RIA) jõudnud m-häälestuse arendamisel vaheetappi, millest edasi on võimalik tootestada mobiilirakenduse prototüüp ja algatada vajalikud muudatused õigussätetes.
Septembri alguses saatis justiitsminister huvirühmadele kooskõlastamiseks eelnõu, mille eesmärk on kirjutada e-hääletamise (m-hääletus on sisult olemasoleva e-hääletuse edasiarendus) reeglid selgemaks ja läbipaistvamaks. Eelnõuga kavandatakse võimalust edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest. Rakenduse arendus jätkub, nagu ka suhtlus ja planeerimine koos erinevate osapooltega.
Meil on hea meel, et vabariigi valimiskomisjon on välja toonud riskid, millele oleme varem tutvustanud ka vastavaid maandamismeetmeid ja analüüsinud nende ulatust. Oluline on rõhutada, et kõik RIA pakutavad e-riigi teenused läbivad enne kasutusele võtmist välise partneri turvatestid ja sama tehakse ka m-hääletuse rakendusega. Turvanõrkuste leidmisel neid analüüsitakse ja parandatakse ning rakendus testitakse uuesti üle. Samuti jätkub koostöö ja erilahenduste kujundamine potentsiaalsete suurte rahvusvaheliste partneritega ehk äpipoodide omanikega.