Analüüs ⟩ Kolm soovitust kliimaministrile

Olgu maismaale või merre, aga kuhugi peavad tuulepargid kiiresti kerkima hakkama. Foto: Mailiis Ollino

Kliimaministeeriumis filosofeeritakse liiga palju. Olgu selleks eelmisel nädalal korraldatud kliimaseaduse väljatöötamise avaüritus, kantsler Keit Kasemetsa hiljutine intervjuu ERRis või mõni päev enne seda ilmunud asekantsler Kristi Klaasi arvamusartikkel.

Jutt liigub seinast seina, samblikest majandusmudeliteni, kohati mingi globaalne heietus, siis mikromanageerimine. Üritatakse teha kõike ja korraga, aga näppude vahele jääb väga vähe.

Lõpetage jutt majandusmudelitest, konkurentsivõimest ja globaalsetest väljakutsetest. Ausalt: kui te teaksite midagi majandusmudelitest ja tulevikust, ei istuks te ministeeriumi kabinettides, vaid võtaksite Stockholmis vastu Nobeli preemiaid või juhiksite mõnda edukat ettevõtet.

Ei pea olema spetsialist, et teada, mis on Eestis see valdkond, kus tasuvus kõige kiirem ja tulemus kõige tõhusam: energeetika. Pole vaja arutelusid konkurentsivõimest, globaalsetest väljakutsetest ja milline on Eesti vesinikuklaster aastal 2043. Korjake üles madalal rippuvad viljad, kus on mõne aastaga võimalik tulemust näidata. Kus on uued tuulegeneraatorid, peaks olema ainus küsimus, mida kliimaminister Kristen Michalilt (RE) järgmistel aastatel küsida.