/nginx/o/2024/02/14/15885686t1h1f66.jpg)
Hiina võib luureandmete kogumiseks ja oma mõju suurendamiseks kasutada nii populaarset sotsiaalmeediarakendust TikTok kui ka robottolmuimejaid, hoiatab välisluureamet eile esitletud raportis.
Välisluureamet hoiatab, et väga suure tõenäosusega tuleb geopoliitiliste arengute ja julgeolekuküsimuste tõttu pigem varem kui hiljem Hiina tehnoloogiast loobuda.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin ütles teisipäeval ameti aastaraporti tutvustusel, et Hiina puhul tuleb arvestada sellega, et kõik ettevõtted on üht- või teistpidi mitmesuguste skeemide kaudu seotud Hiina riigi ja kommunistliku parteiga. «Hiinas käib ettevõtlus nii, et riigi huvid on alati kaitstud. Hiina tehnoloogiaga kaasnevad alati riskid,» rääkis Rosin.
Vene sõjaväereform suurendab oluliselt vägede hulka Eesti piiril
Venemaal 2022. aasta lõpus välja kuulutatud sõjaväereform tähendab Eesti jaoks lähiaastatel Vene vägede hulga märkimisväärset kasvu piiride taga, kirjutab välisluureamet värskes raportis.
Venemaa sõjalise võime kasv Eesti naabruses ehk Leningradi ja Pihkva oblastis tuleneb peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust ümberformeerimisest diviisideks.
Ühe stsenaariumi järgi võib Venemaa relvajõudude maaväe ja õhudessantvägede isikkoosseis lähiaastatel Eesti lähedal peaaegu kahekordistuda. Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril 2022 oli Vene maa- ja õhudessantvägedel Eesti piiride läheduses 19 000 sõjaväelast.
Kui paljud nendest üksustest võivad olla alalises lahinguvalmiduses, sõltub Venemaa suutlikkusest lepingulisi sõjaväelasi värvata, välja õpetada ja teenistuses hoida.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas 2022. aasta lõpus plaanist muuta relvajõudude sõjalis-administratiivset jaotust, reformida sõjalist juhtimist, formeerida pea kõigis väeliikides juurde lisaüksusi ja väekoondisi ning suurendada isikkoosseisu praeguselt 1,15 miljonilt 1,5 miljonile sõjaväelasele. Ambitsioonikate ümberkorralduste elluviimiseks on planeeritud kolm-neli aastat. Sõjaväe reformi esitleti vastusena NATO laienemisele.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin ütles eile aastaraporti tutvustusel, et Venemaa sõjaväereformi edukuse ja ajakava määrab paljuski Venemaa-Ukraina sõja käik.
Kui Venemaal õnnestub reform ellu viia, seisab NATO järgmisel kümnendil silmitsi Nõukogude Liidu stiilis massiarmeega, mis jääb tehnoloogiliselt tõenäoliselt pea kõikides valdkondades liitlaste kaitsevägedele alla, välja arvatud elektrooniline sõjapidamine ja kaugmaalöögi võime, kuid mille sõjaline võimekus on suuruse, tulejõu (suurtükivägi, palju odavaid ründedroone), sõjakogemuse ning reservide tõttu väga märkimisväärne.
Sellise armee võimaliku konventsionaalse rünnaku tõrjumine eeldab liitlaste kaitsevägedelt ja kaitsetööstustelt praegusest palju suuremat valmidust, võimet ja laskemoonavarusid.
Kokkuvõttes on Venemaa relvajõudude suurendamise plaan ühest küljest väga ambitsioonikas, eriti arvestades väga lühikest ajaraami ning Venemaa majanduslikku ja demograafilist olukorda, kuid teisalt väga ohtlik, sest Venemaa sõjakus ja sõjaline potentsiaal kasvab ning ühiskonnas süveneb militariseerimine, kuna Kreml on valinud tee pikaajaliseks vastasseisuks läänega.
«Vene armee jääb ohuks Eesti ja kogu lääne julgeolekule ning on oluline, et Ukraina võidaks, Venemaa kaotaks ja Putini režiim lõppeks,» ütles Rosin.
Ta tõi näiteks, et Hiina tehnika ühildub enamasti ainult teiste Hiina seadmetega. Kui näiteks mõni riik ostab Hiinalt komponente mingi tehnoloogia jaoks, tuleb selle arendamiseks osta järgmised Hiina komponendid ja seeläbi satutakse Hiina tehnoloogiast sõltuvusse.
Oht on selles, et lõpuks ollakse sedavõrd suures sõltuvuses, et hakatakse oma riiklike otsuste puhul olulisel määral arvestama Hiina agendaga.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin
«Hiina kasutab sellist sõltuvust väga osavalt ära oma poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks. Oht on selles, et lõpuks ollakse sedavõrd suures sõltuvuses, et hakatakse oma riiklike otsuste puhul olulisel määral arvestama Hiina agendaga,» lausus Rosin.
Rakendust TikTok, mis on mõeldud videoklippide jagamiseks, kasutab Hiina näiteks globaalse võimega tehisintellekti arendamiseks, tarvitades selleks rakenduse kasutajate visuaalseid ja käitumuslikke andmeid. TikTok kogub ulatuslikult infot ka seadmete ja nende kasutajate kohta, näiteks telefonis olevate kontaktide, kalendri, teiste rakenduste, asukoha ja võrguühenduste kohta. Selline teave võib olla kasulik luureinfo kogumisel, väljapressimiseks, samuti küberrünnete jaoks, sest selle põhjal saab teha just selle inimese jaoks loodud veenva õngitsuskirja. Risk on eriti suur, kui kasutaja tööandja on asutus või ettevõte, mis võib Hiinale strateegilist huvi pakkuda.
Islamiäärmuslased otsivad võimalust korraldada Euroopas terrorirünnak
Välisluureameti andmetel on terrorismioht Euroopas lähiaastatel suur ning islamiäärmuslikud organisatsioonid Islamiriik ja Al-Qaeda otsivad võimalust korraldada Euroopas suur terrorirünnak, võrreldav Pariisis 2015. aastal korraldatud terroriaktiga.
Võimalusi selliste rünnakute korraldamiseks Euroopas oleva tugivõrgustiku abil otsivad nii Al-Qaeda Põhja-Aafrika haru AQIM kui ka Islamiriigi Khorasani provintsi haru Afganistanis.
Olukorras, kus Euroopa riikide julgeolekuametkonnad hoiavad rünnakuid järjepidevalt ära, vahistades islamiradikaale juba terroriakti kavandamise ajal, püüavad islamiterroristid värvata liitlasi, kes ei ole seni ametkondade vaatevälja jäänud.
Islamiterrorismi oht püsib lähiaastatel suur eelkõige nendes Euroopa riikides, kus on arvestatav islamiradikaalide kogukond. Välisluureamet meenutas, et ohvriterohked rünnakud nii Nice’is 2016. aastal kui ka Stockholmis 2017. aastal korraldasid üksi tegutsenud islamiäärmuslased.
Viimase aasta jooksul on Hiina ettevõte Huawei võtnud Balti regioonis sihikule pilveteenused ning päikese- ja tuulepargid. Nii Huawei kui juba ka teised Hiina ettevõtted soovivad Eesti elektrivõrke varustada päikese- ja tuuleparke elektrivõrkudega ühendavate inverterite ja energiasalvestussüsteemidega. Inverter on seade, mis muudab päikesepaneelis toodetud elektri kliendile tarbitavaks.
Päikesejaama haldamiseks ja selle seisu jälgimiseks on inverterid ühendatud internetti ehk nende abil on võimalik kaugelt muuta päikesejaamade tööparameetreid ja võimsust. Inverteritele tuleb teha tarkvarauuendusi ja nende kasutamisel järgida tootja soovitusi. Kriitilisi funktsioone täitvate toodete pakkujaid peab aga saama usaldada, et nad ei hakka tootega ja seega kriitilise teenusega mistahes viisil manipuleerima. Mida suurema osa Eesti elektrist toodavad päikesepargid, seda suurem mõju oleks sellisel manipulatsioonil riigi elektritootmisvõimsusele.
Venemaa on mürsutootmisele hoo sisse saanud
Välisluureameti andmetel suutis Venemaa hoolimata lääne sanktsioonide piiravast mõjust tehaste tootmisseadmete ja tööpinkide hankimisele ning kroonilisest kvalifitseeritud tööjõu puudusest 2023. aasta jooksul suurtükiväemoona tootmist mitmekordistada.
Suurtükiväemoona tootmisel ja ladudes seisva moonavaru taastamisel jõuti mullu kolme kuni nelja miljoni ühikuni – seda on mitu korda rohkem, kui on moona kasutada Ukrainal.
«Lääneriikides on mürsutootmise käivitamine läinud oluliselt aeglasemalt, kuigi liigutakse õiges suunas. Aeg on jalad kõhu alt välja võtta ja hakata tegutsema. Ressurssi on lääneriikidel Venemaast kordades rohkem,» ütles välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.
Venemaa on alates sissetungist Ukrainasse kaotanud palju soomustehnikat: tänavu jaanuaris olid kaotused 2600 tanki, 5100 soomukit ja 600 liikursuurtükki.
Lühikeses perspektiivis on Venemaa tõenäoliselt võimetu täiesti uue soomustehnika tootmist märkimisväärselt kasvatama, kuid reservladudes hoitava konserveeritud soomustehnika taastamisega on võimalik korvata kaotusi Ukrainas veel mitme aasta jooksul. Venemaa peab küll leppima üha vanema ja aegunuma soomustehnikaga, kuid soomusvõime siiski säilib.
Ohtu kujutab endast ka sõidukite ja seadmete iseseisvaks liikumiseks vajalik lidarisüsteem, mis jälgib seadme ümbruskonda. Lidarid on kasutusel isesõitvates autodes, kuid ka tavalises koduelektroonikas, näiteks robottolmuimejates.