Noore Õpetaja Huviklubi, Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ja Eesti Lastevanemate Liit tegid valitsusele avaliku pöördumise, milles kutsuvad valitsust tõstma õpetajate palka võrdselt pensionitega.
Õpilased ja lapsevanemad nõuavad õpetajatele palgatõusu
9. veebruar 2009, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumise allkirjastanud organisatsioonid on veendunud, et valitsus suudab leida 100 miljonit krooni, mida on tarvis õpetajatele pensionitõusuga samaväärse palgatõusu kindlustamiseks.
Teadupärast otsustas võimuliit eelmisel nädalal, et lubatud 14 protsendi asemel jääb pensionitõus tänavu 5 protsendi tasemele.
Noore Õpetaja Huviklubi juht Alo Lõoke osutas pöördumises, et viimasel kahel aastal on pedagoogilised erialad tänu noorte endi, ülikoolide ja huvirühmade tööle, kindlasti ka palgatõusule olnud noorte seas jälle populaarsed.
«Me ei pea mõistlikuks katkestada tööd, millest sõltub Eesti laste ja kooli tulevik. Peame hädavajalikuks järjepidevalt näidata, et ühiskond väärtustab õpetajaid ja nende tööd. Isegi raskel ajal tuleb vaadata tulevikku ja panna sellega alus uuele tõusule,» ütles Lõoke.
Tema hinnangul on märgata üha enam noori, kes hindavad õpetajaametit kui nauditavat eluteed. Noored vajavad mitmekülgset tuge ja väärtustamist, näiteks õpetajate lähtetoetus.
«Õpilased tahavad klassi ees näha ka noori õpetajaid; palkade külmutamine 2009. aastal venitaks aga õpetajate palkade väärilisele tasemele jõudmise protsessi, mistõttu venib ka noorte õpetajate kooli jõudmine,» lisas EÕELi juhatuse esimees Deivi Sarapson.
Lastevanemate liidu juhatuse liige Valdek Rohtma näeb parima majanduspoliitikana hariduspoliitikat.
Tema sõnul on arusaadav, et praegu pole kõige säravamad ajad, kuid õpetajate väärtustamine on siiski ülimalt oluline ning vajalik on luua olemasolevatele, eriti noortele andekatele tulevastele õpetajatele hea keskkond.
«Toetused, sülearvutid jms on head, kuid pikemaajalises plaanis on oluline kindlus töötasu osas. Raskel ajal ei pea see kiiresti tõusma, kuid samm-sammult liikumine keskmise palga suunal on mõistlik.»
Pöördumise teinud organisatsioonide sõnul on paaril viimasel aastal õpetajaameti prestiiž hakanud selgelt tõusma, milles on kõigil osalistel oma panus. Organisatsioonid ootavad, et kavandatud teed jätkataks.
Valitsuses heaks kiidetud ligi 1,49 miljardi kroonine riigi tegevuskulude kärbe tähendab peaaegu kümneprotsendilist kokkuhoidu nii kultuuri, hariduse kui ka sotsiaalvaldkonna jaoks. Seejuures võivad väheneda õpetajate aastaid visalt kasvanud palgad.