Apostlik-Õigeusu kiriku peavikaar: meie uksed on Vene kogudustele avatud

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pressikonverents teemal «MPEÕK positsioon kiriku ja riigi vahelises kriisiolukorras». Foto: Sander Ilvest

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku peavikaar Mattias Palli ütles Kuku «Hommikuraadiole», et nad oleksid nõus Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku iseseisva üksusena enda rüppe võtma küll, kui neil selleks soovi on.

Jaanuaris teatas Eesti riik, et ei pikenda metropoliit Eugeni elamisluba. «Meil pole  andmeid, et ta oleks isiklikult tegutsenud Eesti riigi vastu. Aga need faktid ja ütlemised, mis on üldteada – neist võib igaüks järeldusi teha,» kommenteeris Palli «Hommikuraadios» ja lisas, et nemad usaldavad Eesti riigiasutusi.

Reedel võttis riigikogu menetlusse eelnõu, mis kuulutab Moskva Patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Mis saaks siis, kui Eesti kiriku sidemed Moskvaga läbi lõigatakse? 

«Prohvet ma ei ole. Siin on väga palju eri võimalusi,» tõdes Palli ja tunnistas, et nad on teoreetiliselt arutanud, et kui siinsed Vene kogudused soovivad, siis nad võivad olla eraldi pooliseseisva üksusena osaduses üleilmse (õigeusu) kirikuga nende kiriku kaudu. Ta lisas: «See oleks meiepoolne idee. Aga loomulikult peavad nemad selle valiku tegema. Sunniviisiliselt ei saa kedagi ja ega meie ka ei taha, et keegi käsi rusikas tuleks.»

«Võib ka nii olla, et algul jäädakse põranda alla, aga ajapikku võib-olla vähemalt osad hakkavad teistmoodi mõtlema. Aga ma ütlen, et need on spekulatsioonid. Meie kedagi ei ärgita, et tulge meile. See pole meie roll. Me oleme rohkem siin pealtvaatajad, aga eestpalvetajad selles protsessis,» jätkas Palli.

Palli tunnistas, et kuna kahe kiriku koguduste vahel on suured kultuurilised ja rahvuslikud erinevused ning Vene kirik on palju suurem Apostlik-Õigeusu kirikust, siis ei ole praegu aeg selleks, et Vene kirik tuleks täielikult koguduste ja piiskopkondadena üle, vaid et liitumine oleks pigem juriidiline. «Ehk esialgu nad jääksid ühe tervikuna ja üksusena, mil on oma täielik iseseisvus, aga mis on kiriku kui tervikuga osaduses meie metropoliidi kaudu.»

Lauri Läänemets ja iguumenja Filareta. Foto: Siseministeerium

Siseminister Pühtitsas: igasugused sidemed Moskvaga tuleb katkestada

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) külastas täna hommikul Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalset Naiskloostrit. Visiidi eesmärk on kohtuda kloostri juhi iguumenja Filaretaga, et arutada kloostri alluvussuhet Moskva patriarhile ja kloostri tulevikku olukorras, kus suhted Moskva patriarhaadiga tuleb katkestada.

Läänemetsa sõnul on Eesti riik Moskva terroristliku režiimi vastu, mitte õigeusklike vastu Eestis. «Riigil on kohustus kaitsta Eesti elanikkonda terroristliku režiimi mõjude eest. Moskva Patriarhaadi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vahel on kanooniline side – nad on ühe terviku osad ja ranges subordinatsioonis. Riigi eesmärk on katkestada siinsete usuliste ühenduste igasugused suhted Moskvaga – nii kanoonilised kui juriidilised. Sellest täna ka kloostrijuhiga rääkisime.»

Läänemetsa sõnul oli vastuvõtt kloostris soe ja avatud: minister selgitas, miks Eesti riik peab Moskva patriarhi seisukohti vastuvõetamatuks ning iguumenja selgitas kloostri positsiooni ja suhtestumust Moskva patriarhaadiga.

«Igumeenja kinnitas mulle, et nende jaoks pole patriarh Kirilli väljaütlemised kuidagi siduvad, kuid usun, et mõlemad osapooled mõistavad olukorra keerulisust. Ilmaliku õiguse kohaselt pole kloostri eraldumine Moskva Patriarhaadi alluvusest keeruline, kuid kirikuõiguse mõttes on olukord oluliselt keerulisem,» ütles Läänemets.

Ministri sõnul otsib riik koostöös kirikuga nii juriidiliselt kui ka kanooniliselt pädevaid lahendusi, mis välistaks jäädavalt võimalused seostada Pühtitsa kloostri nunnasid Moskva Patriarhaadi levitatavate, sõda ja vägivalda õigustavate avaldustega. «Uute lahenduste leidmiseni jätkab klooster oma tavapärast tegevust,» rõhutas siseminister.

Pühtitsa klooster on otsealluvuses Moskva patriarh Kirillile, seda juhib iguumenja Filareta.

Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill kutsus 27. märtsil 2024 üles pühale sõjale, mis seisneb sihtmärgina ka «satanismi» mõju all oleva läänemaailma vastu võitlemises. See tähendab, et vastandutakse agressiivselt Euroopa väärtusruumile. Moskva patriarhi sõnade järgi peab Ukraina olema osa Vene maailmast (Russki Mir), samuti kuulub tema avalduse kohaselt kogu nn postsovetlik ruum, sh Eesti, Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri.

Seega on patriarhi imperialistliku üleskutse sõnum sisuliselt see, et Eesti pole iseseisev riik ja rahvas, vaid osa Vene õigeusu ja seega ka Venemaa mõjusfäärist. Moskva Patriarhaat saadab sellega sõnumi ka Eestis elavatele Moskva Patriarhaadi õigeusklikele, et Eesti on osa vaenulikust läänemaailmast, mille vastu on kuulutatud püha sõda.

Vastusena Kirilli avaldusele on riigikogus tehtud ettepanek kuulutada Moskva Patriarhaat Venemaa Föderatsiooni terroristlikku sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. See avaldus on võetud riigikogu täiskogu päevakorda ja lõpphääletus toimub 2. mail.

Avalduse vastuvõtmisel oleksid Eestis tegutsevad Moskva Patriarhaadile otseselt alluvad usuühendused tõsiste valikute ees, aga kindlasti puudutaks see ka kümneid siin tegutsevaid kogudusi ja kirikuid, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadile otse alluva Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku alla.