Romeo ja Julia – poliitikute mängukannid?

Rahvusooper Estonia
Copy
Nico Darmanin (Romeo), Perrine Madoeuf (Julia).
Nico Darmanin (Romeo), Perrine Madoeuf (Julia). Foto: Veljo Poom

Kes poleks kuulnud kuulsat lugu „Romeost ja Juliast“ ja nende surematust armastusest? Ent kes on kuulnud sellest kui kahe rivaalitseva poliitilise rühmituse jõhkrast arveteklaarimisest, kus võimul püsimiseks vahendeid ei valita?

Rahvusooperis Estonia tõid briti lavastaja Stephen Barlow ning kreeka kunstnik Yannis Thavoris ooperi „Romeo ja Julia“ publiku ette kaasaegse poliitilise düstoopiana, mis tõmbab tuntavaid paralleele tänases maailmas toimuvaga.

Kuigi Gounod’ ooperi aluseks olev Shakespeare’i näidend on kirjutatud üle 400 aasta tagasi, toob see silme ette poliitika ja ühiskonna üha suureneva vastandumise tänapäeva Euroopas ja mujal, mida süvendab veelgi usaldamatus meie poliitiliste ja majanduslike institutsioonide vastu. See on viinud maailma populismi taassünni ja üha suurenevate rahutusteni, mis – just nagu Shakespeare’i näidendis – on viinud püsivate ja kompromissitute seisukohtadeni, leiab lavastaja.

Nii on loo tegevuspaigaks tänane Pariis, mille tänavail, eriti presidendipalee ümbruses, toimuvad pidevad kokkupõrked erinevate poliitiliste rühmituste vahel.

Lavastuse peategelane Julia on presidendi tütar ning tema sünnipäeva puhul korraldatud vastuvõtule koguneb valitsev poliitiline eliit, nende seas ka Julia sugulane ja kõrge riigiametnik Tybalt, keda võimuringkondades peetakse Julia tulevaseks abikaasaks.

Kristel Pärtna (Julia), Mehis Tiits (Tybalt), Raiko Raalik (turvaülem Gregorio).
Kristel Pärtna (Julia), Mehis Tiits (Tybalt), Raiko Raalik (turvaülem Gregorio). Foto: Veljo Poom

Salaja on vastuvõtule hiilinud kamp valitsusvastaseid, kelle hulgas on ka noormees nimega Romeo. Teadmata, kes on kes, saavad nad Juliaga tuttavaks, tantsivad tunde ja jõuavad pea esimese suudluseni, kuni Tybalt ootamatult Romeo ära tunneb. Tekkinud tüli ähvardab võtta relvastatud konflikti mõõtmed, kuid president palub oma tütre sünnipäeval mitte jõudu kasutada ja valitsusvastastel lubatakse lahkuda. See aga on alles algus.

Janne Ševtšenko (Stephane), Raiko Raalik (turvaülem Gregorio).
Janne Ševtšenko (Stephane), Raiko Raalik (turvaülem Gregorio). Foto: Veljo Poom

Mis saab noorte armunute soovist poliitikuid lepitada ja milleks inimesed võimu nimel tegelikult valmis on, see selgub juba teatrisaalis.

„Romeo ja Julia“.
„Romeo ja Julia“. Foto: Veljo Poom

Etendused Rahvusooperis Estonia 14., 16., 19. juunil.

Nimiosades Kristel Pärtna ja Valentyn Dytiuk (Ukraina).

Lisainfo: https://opera.ee/et/lavastus/romeo-ja-julia/

Copy
Tagasi üles