ANALÜÜS ⟩ Karen Drambjani radikaliseerumiseni viisid isiklikud probleemid ja Vene luure mõjutus

Kapo avalikustas kaitseministeeriumi turvakaamera video ministeeriumi administratiivalale tunginud Karen Drambjanist. Kaadritelt võib näha, kuidas mees liigub kaitseministeeriumi esimese korruse koridoris. Tema käes on püstol Bernardelli-P-ONE, mille jaoks tal oli olemas kehtiv relvaluba. Drambjani õlal on kott lõhkeseadeldistega. Foto: Turvakaamera

13 aastat tagasi kaitseministeeriumisse tunginud ning tulevahetuses maha lastud Armeenia päritolu juristi Karen Drambjani radikaliseerumiseni viisid probleemid isiklikus elus ning Vene välisluureteenistuse (SVR) mõjutustegevus, kirjutab sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Oksana Belova-Dalton hiljuti valminud raportis.

Laulva revolutsiooni ajal Eesti iseseisvuse taastamist tuliselt pooldanud Drambjan ei suutnud kohaneda Eesti eluga, millel oli oluline osa selles, et ta ei õppinud ära eesti keelt. Mart Laari (Isamaa) esimese valitsuse otsusega Eesti kodakondsuse saanud Drambjani järsku meelestatuse muutust märkasid tema tuttavad 2006. aastal ning tema radikaliseerumise protsessi süvendasid pronksiöö sündmused 2007. aasta aprillis.

Drambjan sündis 26. juulil 1954 ja kasvas üles Armeenia pealinnas Jerevanis. Kareni isa Tigran Drambjan oli ajalooteaduste doktor ja professor ning Teise maailmasõja veteran. Seltskonnas uhkustas Drambjan, et pärineb aadlisoost, ja pahandas, kui keegi ei võtnud seda tõsiselt. Drambjan rääkis sõpradele, et ajateenistusse ta tervislikel põhjustel ei saanud ja läks vabatahtlikult sõjaväkke õhudesantväkke teenima. See võib selgitada tema huvi relvade vastu ja oskust ise lõhkeseadeldisi kokku panna.