Blogi, päev 2: hommik laevas algas teatava ajalise ebakõlaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Blogi, päev 2: hommik laevas algas teatava ajalise ebakõlaga
Blogi, päev 2: hommik laevas algas teatava ajalise ebakõlaga Foto: Tiit Sermann

Hommik laevas algas teatava ajalise ebakõlaga – nimelt oli sõber Sermann veendunud, et kell on 9 asemel 8, Stockholm saabub alles kahe tunni pärast ja rahulikult võib une seisundis edasi viibida. Seda veenval põhjusel, et nii näitas tema mehhaaniliste osutitega käekell – mis ju ise end kuhugi ei keera. Tegelikkus, nagu varsti selgus, neid andmeid siiski ei kinnitanud – lihtsalt Rootsi aja kartuses oli ta kellaosutid juba õhtul tunni võrra vähemaks keeranud ja selle pisiasja hommikuks unustanud. 

Igatahes jõudis laev ajavöönditele vaatamata Rootsimaale ja ökoralli võis alata. Ilm Stockholmis oli igati sümpaatne – 8 soojakraadi ja mitte kübetki lund. See-eest aga vältas sadamaterritooriumilt väljasõit poolekilomeetrise tunnikiirusega vähemalt pool tundi ja teist samapalju võtsid Stockholmi ummikud. Sealt edasi algas küllalt emotsioonitu trass nimega E4 – kaardi järgi kulgeb küll mere äärt pidi, ent tegelikkuses piirdub traataia ja võpsikuga. See andiski tegelikult hea võimaluse tähelepanu õuest autole suunata.

Taolise väikeklassi masina kohta on uus Civic väga vaikne – ja seda ka küllalt suurtel kiirustel. Seda arvamust jagasid ka mõned teisedki tiimid – kui välja arvata üks, kelle esimene mulje oli küll täpselt vastupidine. :) Aga no on vaikne, eks muidugi oleneb millega võrrelda, aga omas klassis kindlasti.

Civicul on väga hea rool. Selle kusjuures täiesti tabava tähelepanekuga tuli välja võistkonna "Road Rage" naispool. Siinkohal tasub meelde tuletada, et igal tiimil on nimi, ning kes on täpsemalt kes, saab täpselt teada veebilehelt www.ekspeditsioon.ee. Samuti on seal reaalajas võimalik jälgida, kuidas autod kaardil parajasti kulgevad jne.

"Hea rool" tähendab aga eelkõige seda, et sellest on hea kinni hoida – ja tõepoolest on, sest kõik strateegilised mõõdud on paigas.

Küll aga pole nii hea roolitunnetus, seda eriti suurematel kiirustel ja sirge tee korral. Või oleks õigem öelda, et rool on väga tundlik ning tahab harjumist, et mitte autot n-ö üle juhtida. Samas käitub masin kurvides kindlalt ning on mõnusalt sportliku fiilinguga. 1,8 liitrise bensiinimootori ja automaatkasti kooslus on aga nagu ta on – ütleme nii, et erakordselt sobiv justnimelt ökosõiduks. ;)
Väga hea olevat Civicu audiosüsteem – mida, tõsi küll, meie ei saanud veel mahti testida, sest tekitasime ise piisavalt palju audiot, sekka ka GPSi nõudlikud korraldused.
Armatuuri vasakul poolel asub Civicul suur roheline ökonupp – mida sellel vajutamine väga täpselt teeb, teab ilmselt auto ise. Gaasipedaal muutub igatahes väga laisaks, tahhomeetri kõrvale ilmub pisike roheline puu ning spidomeetri ümber olevad muidu sinised triibud hakkavad muutuma rohelise sõidu puhul rohelisemaks.

Kui roheline siis uus Honda on? Nagu juba öeldud – kuna Postimehe tiimi keegi auhinnata niikuinii ei kavatse, polnud meil ka väga mõjuvat põhjust end roolis tagasi hoida. Pigem vastupidi – ent sellegipoolest jäi keskmine bensiinikulu vaid 7 liitri kanti. Näiteks püsikiirushoidjaga rahulikult 120ga kulgedes (mis oli lubatud piirides, muide) oli keskmine kulu vaid 5-6 liitrit – märkimisväärselt vähe ju? See, nagu päeva lõpuks selgus, polnud aga mingi näitaja võistlejate kulunumbrite kõrval, sest parimad ähvardasid lausa maagilise 5 liitri piiri ületada – või oleks õigem öelda "alatada". Viis koma midagi oli igatahes õhtu lõpuks tavaline näitaja enamikel tiimidel.

Päev ise oli aga pikk, sest 800 ökokilomeetrit pole naljaasi. Meie pidasime teise poole päevast omamoodi (üldse mitte öko)võistlust Honda Balticu tiimiautoga, aga kuna neist kavalusega "boksipeatuseid" kasutades mööda kuidagi sõita kuidagi ei õnnestunud, siis valisime viimaseks 120ks kilomeetriks nüri E4 asemel hoopis käänulise ja kitsa metsatee. Vahepeal oli aga Stockholmi kevadest saanud laustalv, millele sekundeeris tihe tuisk koos lumesajuga. Need tingimised andsid jällegi hea võimaluse proovida, kui hästi toimib Civicu ESP ehk elektrooniline stabiilsuskontroll. Toimis väga hästi, sest "kaardilugeja" Sermann, kelle enda suurel neliveolisel liikuril mingeid elektroonilisi "tarkpäid" pole, käskis antud katsetused resoluutsel (ja hirmunud) toonil lõpetada. :)

Ja "last but not least", nagu öeldakse välismaa keeles, on kindlasti see, et vahepunktide ja SMSide süsteem toimis kenasti. Kui välja arvata asjaolu, et ühest Honda esindusest oli vahepeal saanud ühe teise automargi esindus.

Nüüd aga on juba varsti hommik ja usinamad tiimid plaanivad ilmselt hiljemalt kell 7 startida, sest plaanis on läbida 740 kilomeetrit ning E4 sai õnneks tänasega läbi. Meie aga võtame veidi rahulikumalt ja loodame rohkem Civicu kiiruslikele näitajatele.

Vaata lisaks www.ekspeditsioon.ee

Vaata lisaks www.ekspeditsioon.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles