Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
Saada vihje

Ohvitseriks Ida-Virumaale: see ei ole mugavusotsus, see on paik, mida tahan kaitsta

Artikli foto
Foto: Kaitseväe Akadeemia

Lipnik Ilja Medvedev on Ida-Virumaal sündinud ja kasvanud. See on tema kodumaakond, kus elavad pere ja hulk sõpru. Pärast Kaitseväe Akadeemia lõpetamist asub ta ohvitserina teenistusse Jõhvis Viru jalaväepataljonis, et panustada oma kodukanti.

„See ei ole mugavusotsus, see on koht, mida ma tahan kaitsta,” lisas Ilja, kes aastaid tagasi ajateenistusse minnes ei osanud eesti keelt ega kujutanud ette, et tema tulevane töö võiks olla Eesti kaitseväes. „Ma hakkasin paremini mõistma Eesti kultuuriruum siis, kui ma läksin kaitseväkke. Eesti sõbrad, kultuur ja mõttemaailm, see kõik meeldis mulle,” rääkis Ilja ning lisas, et kuigi Eesti on alati olnud tema kodumaa, siis enne kaitseväge ta ei mõelnud palju riigikaitse peale, kuid see mõte tekkis ajateenistuse jooksul. „Kui oled Eesti kodanik, siis pead olema lojaalne oma riigile.“

Artikli foto
Foto: Kaitseväe Akadeemia

Kõik Ilja valikut jätkuvalt ei mõista. „Osa minu sõpradest ja lähedastest elab teistsuguses inforuumis,“ tõi ta välja. Sageli on nõnda, et pärast mõnda propaganda lugu Vene meedias, pöörduvad Ida-Virumaa tuttavad küsimustega Ilja poole. „Üldjuhul otsin välja sama teema kohta käivad artiklid Eesti meediast ja saadan need lugemiseks. See aitab palju,“ räägib Ilja oma rollist meediapädevuse kasvatamisel kodukandis.

Ilja on olnud kaitseväega seotud juba aastast 2017. Pärast ajateenistust jätkas ta oma teenistust Viru jalaväepataljonis ning valis allohvitseri karjääri. Samas nägi ta kõrvalt ka ohvitseri tööd, mis pani teda mõtlema õpingutele Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppes. Ka kolleegid utsitasid teda, et mehel olla ohvitseri potentsiaali ning nii saigi Iljast kolm aastat tagasi Kaitseväe Akadeemia kadett.

Ilja sõnul annab kool tulevasele ohvitserile hea vundamendi alates pedagoogikast lõpetades taktikalise mõtlemisega ning kõik saab selgeks ka siis, kui pole varasemalt olnud pikka teenistuskogemust. „Kaitseväe Akadeemias õpetatakse kust ja kuidas leida infot, mida peab võtma info analüüsimisel arvesse või kriitilist mõtlemist allikate osas. See on väga oluline just pidevalt arenevas digimaailmas,“ sõnab noormees. „Teine suur pluss akadeemia juures on see, et ühel hetkel kuulad powerpoint esitlust või kirjutad oma lõputööd, aga juba järgmine hetk oled sa maastikul või mujal väeosas, käid kaevikutes laskmas ning õpid väga heade instruktorite käe all ja pidevalt rakendad neid teadmisi. Kooli lõpuks on selge maailmavaade ja teadmine, mida ohvitserina edasi teha,“ lisas ta.

Ka kooliväline tegevus on Ilja jaoks oluline. Tema oli üks kadetikogu liikmetest, kes viis läbi konverentsi „Turvalisus algab siit!“, mille puhul pidid kadetid kooli juhtkonna toetusel  panema ise kokku projekti alates sisust kuni rahastuseni. Ilja sõnul oli see igati väärt kogemus tulevikuks ning andis häid planeermis- ja korraldusoskusi.

Artikli foto
Foto: Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemias sai Ilja tuttavaks samuti Ida-Virumaalt pärit kadeti lipnik Karlis Sootaluga. Mõlemad mehed olid aastaid tagasi õppinud ühel ajal gümnaasiumis Kohtla-Järvel, üks eesti- ja teine venekeelses koolis. Koolide vahe oli maksimum 700 meetrit, kuid omavahel ei puutunud nad iial kokku. “Kaitseväe Akadeemias saime tuttavaks ja oleme täna väga head sõbrad,“ tõdes Ilja. Mõlemad mehed asuvad pärast kooli lõpetamist ohvitseridena teenistusse oma kodumaakonda. Vaata ka Karlise lugu.

Miks astuda Kaitseväe Akadeemiasse?

  • Garanteeritud töökoht pärast lõpetamist
  • Palk õppimise ajal – juba õppides oled tegevväelane
  • Põnev ja vaheldusrikas õppekava
  • Tegelik praktika, mitte ainult teooria​
  • Rahvusvahelised võimalusedkursused, missioonid, lähetused
  • Tudengielu ja ühtehoidev kogukond

Kui oled juhtimist otsiv, väljakutseid armastav noor, siis on Kaitseväe Akadeemia täpselt see koht, kus alustada õpinguid.

Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste ja -katsete kohta on leitav Kaitseväe Akadeemia kodulehelt kvak.ee ja ohvitser.ee

Tagasi üles