Eestlasi painab unepuudus, piisavat teadlikkust pole isegi arstide seas

Kõige mahukam uneuuring on polüsomnograafia, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Foto: Peeter Särg/Tallinna lastehaigla

Unearsti sõnul ei ole teismeliste hiline unerütm protest, vaid lihtne bioloogia. Ühiskond, sealhulgas meditsiin, ei võta aga und piisavalt tõsiselt.

Kui aprillis kirjutati, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) plaanib uuest õppeaastast nihutada koolipäeva alguse seniselt kella 8-lt 9-le – samas saaks aega muuta ka varasemaks või veelgi hilisemaks –, on HTM saanud vastakaid reaktsioone.

Näiteks paluti täpsustada, millistele teadustöödele planeeritav muudatus tugineb, ning ühes vallas viidati isegi sellele, et tundide alguse nihutamine on inimkatse ning need on koolis keelatud.