Kultuuriminister Rein Lang ütles riigikogus esinedes, et riigimuuseumide sihtasutuseks muutmine aitab praeguseid igavaid maakonnamuuseume muutuda elavateks paikadeks, mis on suunatud eelkõige kohalike elanike vaba aja sisustamisele.
Lang: kaua sa ikka sama loomatopist eri muuseumides vaatad
14. mai 2012, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister kinnitas riigikogus arupärimisele vastates, et otsust, et kõik Eesti maakondlikud riigimuuseumid muudetakse sihtasutuseks või antakse omavalitsustele, ei ole olemas. «Kõik on oma eripäraga ja nendesse tuleb suhtuda vastavalt nende spetsiifikale,» selgitas Lang.
Tema sõnul tegeleb ministeerium praegu eeltööga – kaardistatud on Eesti muuseumivõrk ja peetakse läbirääkimisi mõningate kohalike omavalitsustega ja muuseumidega.
«Tõsi on see, et Eesti muuseumimaastik vajab uuendamist. 21. sajandi muuseum on elav paik, kus inimestel on põnev olla kogu perega, mis on hariv nii väikestele kui suurtele. Paraku on Eestis muuseume, mis jäävad meie inimestele ebaatraktiivseteks, sest kaua sa ikka ühte ja sama loomatopist eri piirkondades vaatamas käid,» kritiseeris Lang.
«Tulemuseks on see, et mõned muuseumid on inimtühjad, nad on eelarveraskustes ja vaatavad äraootavalt kultuuriministeeriumi poole, et me leiaks kuskilt rahapaja.»
Langi sõnul on ministeeriumi eesmärk, et muuseumid oleksid ka meie enda inimestele nii huvitavad, et sinna mindaks rohkem kui kord elu jooksul. Positiivsete näidetena tõi ta esile kunstimuuseumi, eelmisel suvel avatud ajaloomuuseum ja värskeima näitena vastavatud Lennusadamat.
Lang ütles, et muudatusi Tartumaa, Järvamaa, Läänemaa, Iisaku ja Mahtra talurahvamuuseumi osas on arutatud nende juhtide, kohalike omavalitsuste ja ka muuseumi nõukoguga ning on saadud tagasisidet, et muuseumid soovivad ise otsustada ja tegevusi planeerida ning sihtasutuse moodustamine pakub Langi sõnul seda võimalust märksa rohkem.
«Sihtasutuse vorm võimaldab märksa lihtsama ülesehitusega ning konkreetsete volituste ja vastutuse jaotamisega kahetasandilist juhtimismudelit. Kui eraõiguslike isikute juhtorganite liikmed vastutavad oma otsuste eest mitte üksnes moraalselt või hoolsuskohustuse mittetäitmisel ka materiaalselt, siis praeguste riigiasutuste puhul see vastutus selgelt hajub,» selgitas Lang.
«Maakonnamuuseumid peaksid olema suunatud naabruskonnas elavate inimeste harimiseks, vaba aja sisustamiseks ja elukeskkonna rikastamiseks. Just kohalike inimeste huvid peaksid olema maakonnamuuseumi jaoks esikohal,» leidis minister, et praegu on maakonnamuuseumide süsteem ajale jalgu jäänud. «Arenenud kultuuristruktuuridega riikides on omavalitsuste osa kultuuriasutuste majandamisel ning tegevuse suunamisel oluliselt suurem, kui seda täna on Eestis.»
Lang kinnitas, et muuseumid ei peaks sihtasutuse vormi kartma, sest mitmed edukad näited on juba ees. Ta tõi eeskujuks Virumaa Muuseume, Jõulumäe Tervisekeskust, aga ka sihtasutuseks muudetud Rakvere teatrimaja, Ugala ja Endla teatri.
Samas pidas kultuuriminister käimasolevate muudatuste nimetamist muuseumireformiks selgeks liialduseks, kuivõrd kavas on muuta vaid viie muuseumi juriidilist vormi. «Keegi ei nimeta ju Endla teatri sihtasutuseks muutmist teatrireformiks.»
Lang lootis, et kui kõik läheb plaanikohaselt ja kohalike omavalitsustega lõpetatakse läbirääkimised lähitulevikus ning nende volikogude otsused saada kätte käesoleva aasta sügiseks, suudetakse sihtasutused asutada ning sellele järgnevalt riigimuuseumid likvideerida järgmise aasta esimese kvartali jooksul.