Kriminaalasjades anti mullu ligi 8000 jälitusluba

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

2011. aastal väljastasid prokuratuur ja kohus kriminaalasjades kokku 7648 jälitusluba, enim anti neid kõneeristuse saamiseks ning omanikupäringuks.

52 protsenti kõigist jälituslubadest ehk 3964 anti kõneeristuseks, 16 protsenti ehk 1249 omanikupäringuks. Varjatud jälgimiseks väljastati lube 1038 juhul (14 protsenti) ja telefoni pealtkuulamiseks 788 juhul (10 protsenti), selgus justiitsministeeriumi koostatud kokkuvõttest.

Kõik ülejäänud jälitustoimingute load moodustavad üldarvust 8 protsenti.

Kriminaalasjade arv, milles jälituslube välja anti, oli 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 9 protsenti väiksem (kokku 1839 juhtumit) ning lube anti 4 protsenti vähem kui aasta varem.

Jälituslube väljastatakse prokuröri või kohtuniku loal - suurema privaatsusriivega toiminguteks küsib prokuratuur loa kohtult. Näiteks posti läbivaatuseks või asendamiseks, aga ka kuriteo matkimiseks ning pealtkuulamiseks saab jälitusloa väljastada ainult kohus.

Näiteks Harju maakohus andis 2011. aastal välja 556 jälitusluba. «Need on load postisaadetise varjatud läbivaatuseks, load teabe salajaseks pealkuulamiseks või vaatamiseks ning load kuriteo matkimiseks,» sõnas kohtu pressiesindaja.

Kohus võib jälitusloa anda korraga kaheks kuuks, misjärel saab vajadusel seda pikendada. Sageli taotlevad prokurörid luba siiski lühemaks ajaks, näiteks üheks kuuks.

Prokuröri välja antava loa pikkus sõltub kriminaalasja mahust, seadusega piirangut pandud ei ole.

Nimetatud kokkuvõte ei sisalda teabehankelist tegevust, vaid ainult kriminaalmenetlusi.

Tagasi üles