Teedel hukkunute arv tõotab tänavu väheneda

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese viie kuuga hukkus liikluses 42 inimest.
Esimese viie kuuga hukkus liikluses 42 inimest. Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Aprillis järsult liiklusjärelevalve taktikat muutnud politseil on käes esimesed edusammud – viimase kahe kuu liiklusstatistikas püsib hukkunute arv võrdväärsena kahe aasta taguse rekordaastaga, mil meie teedel hukkus liikluses «vaid» 79 inimest. Loodetavasti jätkub sama olukord liikluses edaspidigi.



Taas on tekkimas lootus, et liiklussurmade arv jääb 2012. aastal alla saja piiri. 1. juuni seisuga oli liikluses hukkunute arv 42. Arvestades, et koguni kolmel neist arvatakse olevat tegemist enesetapuga, võib see arv veelgi väheneda.

Eelmise aasta sama seisuga võrreldes oleme küll kümnega maha jäänud, aga pärast aasta esimese kolme kuuga mullust liiklussurmade arvu pikalt, tosina inimohvriga edestamist korravalvetaktikat muutnud liikluspolitsei loodab parimat.

Muutused taktikas tunduvad imelihtsad. Näiteks pidi liiklusjärelevalvesse hakkama panustama isegi märulipolitsei, keda siiani vajaduse korral vaid n-ö jalgsipatrullimisel ja koolitustel kasutati.

Eesti teedel pole enam harv vaatepilt, et märuli- ja liikluspolitseiüksused koos Tallinnast väljas liiklust kontrollivad. Ent liiklusjärelevalvesse on palju rohkem panustatud ka maakondades.

«Oleme uue taktika väga põhjalikult läbi töötanud – politsei on väljas varasemast rohkem, õigetes kohtades ja õigel ajal,» räägib politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.

Mitut liiki täppismõõturid

Veel aasta algul politseid liiklusjärelevalves teravalt vaevanud kütuseraha probleem lubas ühel patrullil sõita vahetuses piiratud arvu kilomeetreid. Kirsimäe sõnul on see probleem saanud lahenduse. Ja seda sisemiste ressursside arvel.

Selleks võeti teenistussõitude nimekirjast maha poolsada kõige amortiseerunumat sõidukit, mille bensiini- ja remondikulud olid liiga suured. Nende autode mahakandmise arvelt saavadki ülejäänud patrullid teha pikemaid sõite.

Liiklusbüroo näeb lähitulevikus veel üht suurt sammu paremuse poole. Nimelt ostetakse siseministeeriumi eraldatud rahaga 11 tõenduslikku alkomeetrit. Hinnaga ligikaudu 4000 eurot tükk. No ja siis? Kuidas see politsei kokkuhoidu kütusele mõjutab?

Kõikidele patrullautodele täppisalkomeetreid ei jätku ja seetõttu pidi roolijoodiku tabanud patrull sõitma lähima täppisalkomeetriga patrull­auto juurde või siis vastupidi. Mullune analüüs näitab, et siiani 71 tõenduslikku alkomeetrit omav politsei pidi seetõttu kulutama lisakütusele 47 000 eurot. Pluss veel 47 500 eurot politseinike töötundidele.

«11 uut täppisalkomeetrit peaksid lisasõitude vajadust tõsiselt kärpima,» leiab Kirsimäe. Tõsiste rikkumiste tõendamisel pole see aga ainus edasisamm.

Kirsimäe lubab suve lõpuks tuua Eestisse 20 uut kiirusemõõtjat hinnaga ligikaudu 6600 eurot tükk. Need võimaldavad kiirust mõõta ka liikumise pealt.

Teine oluline nüanss on senise järelevalvetaktika ümberhindamine. Kui liiklusbüroo teeb Tallinnast väljasõidu maakonda, tehakse kindlasti läbi üks liiklusrikkumisi ennetav ringsõit. Nimelt käiakse maapiirkondades «saririkkujatena» tuntud isikute juures, keda politsei säärane käitumine eeldatavasti distsiplineerima peaks.

«Meie eesmärk on keskenduda liikluses ennekõike võimalikule ohu tekitajale,» ütleb liiklusbüroo juht. «Maakondades reidide käigus tuntumate rikkujate külastamine on otsekui talgu korras tehtav töö. Mida rohkem on operatsiooni politseinikke kaasatud, seda rohkem jõuab rikkujatega tegelda.»

Tõsi – fikseeritud liiklusrikkumiste arve uurides jääb vastupidine mulje: politsei vormistab senisest hoopis viiendiku võrra vähem liiklusprotokolle. Kui veel märtsi keskel oli nädalas vormistatud protokollide koguarv 5000 lähedal, siis mai teises pooles kõikus see 3700 ja 4000 vahel.

«Politsei keskendub varasemast enam tõsisematele rikkumistele,» ütleb Kirsimäe. Näiteks aasta tagasi moodustasid kõikidest fikseeritud liiklusrikkumistest umbes kolmandiku hoiatused. «Nende osakaal on praeguseks vähenenud üle viie korra,» räägib politseinik.

Kui aasta algul tehti nädalas hoiatustrahve 1200–1300, siis näiteks eelmisel nädalal kogu Eesti peale kõigest 208. «Politsei võib väikese rikkumise korral protokolli koostamise asemel piirduda lihtsalt suusõnalise manitsemisega,» ütleb Kirsimäe.

Iga kirjaliku protokolli vormistamine võtab ligikaudu 40 minutit. Hoiatustrahvi kirjutamise asemel saaksid politseinikud tegelda hoopis ohtlikumate liiklusrikkumistega.

Protokollide vormistamine peaks lähiajal muutuma lihtsamaks ja võtma neli korda vähem aega. See tähendab – kestma kümne minuti ringis.

Siin tuleb politseile appi äsja lõppenud rahvaloendus, kust vabanenud 200 sülearvutit patrullautodesse paigaldatakse. Nende ja riigihanke korras soetatavate printerite abil hakkavadki patrullpolitseinikud lähitulevikus sündmuskohal senisest kiiremini protokolle vormistama.

Makseterminal patrullautos

Igale rikkumisele on juba valmis protokollitüüp, millele peab autos lisama vaid rikkumisega seotud nüansid. Seega peaks rikkuja saama oma otsuse kätte juba autos. Kui ta seda vaidlustada ei soovi, ei pea ta ootama teatist trahvi tasumise kohta vms.

Kirsimäe sõnul on politsei eesmärk minna valdavalt üle välimenetlusele juba aasta lõpuks. Sellisel välimenetlusel on veel üks liiklusohutuse seisukohast tähtis nüanss.

Iga protokolli tagaküljele saab politseipatrull printida välja kirjelduse, mida nimetatud rikkumine liiklusohutuse seisukohalt tähendas. Kokku on politsei koostöös maanteeametiga valmistanud ette üle paarikümne rikkumise kirjelduse.

«Suur tõenäosus on, et inimene loeb selle läbi. Kui flaieri viskab inimene prügikasti, siis oma rikkumise protokoll hoitakse üldjuhul alles,» räägib Kirsimäe.

Praegu väljastab niisuguseid protokolle Eestis kümmekond liiklusbüroo patrullautot. Parima varustusega autodel on peal kaardimakseterminalid – iga neljas rikkuja avaldab soovi tasuda trahv patrullautos.

Korrakaitsjate sõidukite esiistmete peatugedel on taga videoekraanid, kus politseiautosse kutsutud rikkuja näeb protokolli vormistamise ajal «ehmatava» sisuga videofilme erinevatest avariiolukordadest. See kõik peaks meid viima lähemale paremale liikluspildile.

Tagasi üles