«Kohalikud omavalitsused on meil sektor, kus korruptsioonioht on eriti kõrge, omavalitsused ise heidavad aga riigikontrollile praegu tehtava korruptsiooniauditi käigus ette, et miks te tegelete meie pisikeste asjadega, minge vaadake, mis kõrgemal toimub,» rääkis Mikli.
«Mina olen seisukohal, et ka niinimetatud väikesed asjad, mis puudutavad võib-olla vaid üht lumelükkamise lepingut või toetuste maksmist, on tegelikult tähtsad ja olulised, sest nad mõjutavad riigi julgeolekut laiemalt. Kui kohaliku omavalitsuse juhid on manipuleeritavad, siis täna on nad vallavanemad, aga homme võib-olla riigikogu liikmed,» selgitas ta. «Iga selline tegu võib olla see, millega hiljem saab inimesega manipuleerida.»
Täna esitletud korruptsioonivõimekuse uuring tõi esile, et Eesti kohalike omavalitsuste võimekus korruptsiooni välja juurida on väga madal. Probleemidena toodi esile seaduste ja tegeliku praktika erinevust, samuti rahapuudust ja vähest sõltumatust.
Mikli leidis, et uuringu kontekstis eristuvad kohalikud omavalitsused teistest oma äärmiselt pinnapealse suhtumisega korruptsiooni. «Nad ei pea seda prioriteediks. Teadlikkus korruptsiooni väär- või kuritegude kohta on nii üllatavalt madal, et nad ei näe isegi mitmete meedias esinenud olukordade suhtes probleemi.»
Ta tõi näite omavalitsusest, kus riigikontrolli auditit teinud audiitorid kabinettides käisid: «Samal ajal ametnikud ei näinud probleemi selles, kui kodanikud tulid vastuvõtule ja tõid šokolaadikarpe, pisikesi kotikesi meenetega. Audiitorid küsisid, kui loomulikuks seda peetakse ja kuivõrd võiks see mõjutada ametnike otsuseid – ei reaametnikud ega asutuse juhid näinud selles probleemi,» imestas Mikli.
Ta leidis, et ametnike koolituse tase peaks jõudma sinnani, et ametnikel tekiksid vähemalt küsimused, või kaoks suhtumine, et mingeid kingitusi võib oma tööga seoses vastu võtta.