/nginx/o/2012/06/13/1163542t1h2293.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas muuta e-hääletamise korraldust täpsustavat eelnõu ning mitte lubada valimiste päeval teha aktiivset valimisagitatsiooni.
Reklaamikeeld jääb valimispäeval tõenäoliselt kehtima
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
13. juuni 2012, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu kehtib valimispäeval aktiivse agitatsiooni keeld, siis põhiseaduskomisjoni algatatud valimisseaduste muudatus oleks algselt keelu kaotanud. Eile leidis komisjonis aga toetust opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni ettepanek säilitada senine kord, kus aktiivset valimisagitatsiooni ei tohi riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimiste ning rahvahääletuse päeval teha.
Praeguse korra säilitamist toetas ka valitsus, kelle sõnul on aktiivne agitatsioon olnud valimispäeval seni keelatud ning sellest on saanud osa valijale tajutavast valimistavast. Nii saab valija anda valimiste päeval hääle neutraalses keskkonnas, kus teda ei proovita viimastel hetkedel mõjutada ega ümber veenda, märkis valitsus.
Reklaamikeelu muutmine vajaks valitsuse hinnangul veel täiendavat analüüsi. «Kuna eelnõu seletuskirjast ei tulene põhjendusi sellise, juba esimestes valimist reguleerivates õigusaktides kajastuva tava muutmiseks ning samuti ei ole piisavalt analüüsitud sellise muudatuse mõjusid, siis leiame, et vastav regulatsioon tuleks eelnõust välja jätta,» lisas valitsus eelnõu kohta antud arvamuses.
Eelnõu seletuskirjas põhjendas põhiseaduskomisjon agitatsiooni lubamist sooviga tagada, et valijad oleksid hääletamise ajal ehk nii eelhääletamise perioodil kui valimispäeval võimalikult võrdsetes tingimustes.
Lisaks SDE saadikurühmale esitasid eelnõule esimese lugemise järel muudatusettepanekuid ka Keskerakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tõnis Lukas. Ettepanekute läbivaatamist jätkab komisjon septembris algaval sügisistungjärgul.
Olulisemate muudatustena näeb eelnõu ette e-hääletamise korraldamiseks eraldi valimiskomisjoni loomise, võrdsustab e-hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja, sätestab seaduse tasemel e-hääletamise süsteemi auditeerimise ning annab valijale võimaluse kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt e-hääletamise süsteemile edastatud. Kui riigikogu muudatused vastu võtab, rakendatakse uut korda järgmise aasta oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel.