Suurhaiglad kurnavad väikest

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhataja Priit Eelmäe eile taastusravi ruumis, taamal patsiendid ja füsioterapeudid.

FOTO: Laura Oks

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (HNRK) pidi juhataja Priit Eelmäe sõnul mullu oma kuludesse kirjutama ligikaudu 50 000 eurot, kuna paljude haiglate taastusraviosakonnad olid suvel kollektiivpuhkusel ja rasked haiged viidi sel perioodil Haapsallu taastusravile.


«See põhjustas meie eelarves miinuse. Kuna haigekassa lepingu maht oli väiksem, siis on see summa sisuliselt siiani haiglal saamata,» kurtis Eelmäe, lisades, et raskeid haigusjuhtumeid oli suvel kümneid kordi rohkem.

Selleks et saada veidi aimu, mis sellel suvel võib ees oodata, saatis rehabilitatsioonikeskuse ravijuht suurematesse haiglatesse järelepärimisi, kas kollektiivpuhkused on plaanis.

«Tegelikult me ei pea sellist asja mõistlikuks. Meil tuleb suveks lisapersonali palgata ja see tähendab lisakulutusi,» rääkis HNRK juhataja, kelle sõnul on iga raviasutuse personaalsest majandamisest ja raamatupidamisest lähtuvalt kollektiivpuhkused kõige mõistlikumad.

«Kui lähtuda Eesti tervishoiu korraldusprintsiibist, on see aga arusaamatu. Meie kui riigi asutatud sihtasutus ei taha sellisele koordineerimatule tegevusele kaasa aidata,» ütles Eelmäe, kelle sõnul on haiglatel võimalik oma tegemisi paremini planeerida.

Puhkusel rahapuudusel

Näiteks viibib jaanipäevast kollektiivpuhkusel Keila taastusravikeskus, mille töötajad puhkavad juhatuse liikme Dag Nurme sõnul 23. juulini.

«Eks see teatud määral puudutab patsiente ka. Plaanilisi haigeid oluliselt mitte, kuigi ravijärjekord on kokkuvõttes pikem,» ütles ta.

Nurme sõnul on kollektiivpuhkus sundkäik kulude kokkuhoidmiseks. «Haigekassa on statsionaarset taastusravi puudutavaid lepingumahtusid viimastel aastatel järjest kokkupoole tõmmanud,» lausus ta.

Nurme sõnul püüavad nad kontakti hoida Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) taastusravikliinikuga, kus tema teada puhkavad kaks osakonda kollektiivselt kordamööda.

«Üks osakond tegeleb rohkem neuroloogiliste haigetega, teine ortopeediliste haigetega. Meie jälgime, et neuroloogiline pool ei oleks samal ajal puhkusel kui meie,» märkis ta.

Kollektiivpuhkuste pidamist ei kinnita ega lükka ümber ITK avalike suhete juht Svea Talving, kuna ta ei pea vajalikuks haigla siseasju ja haiglatevahelist töökorraldust ajalehe vahendusel arutada. Teiseks vajavad Eelmäe väited tema sõnul faktilist kinnitust.

HNRK juhataja Eelmäe sõnul rõhuvad taastushaigla tööd suvel just suuremate Põhja-Eesti haiglate puhkused.

«Tartu Ülikooli kliinikumi taastusravi kliinik on lubanud, et nad ei ole puhkusel. See peaks olukorda veidi lihtsamaks tegema,» märkis ta.

Ka suvepealinna Pärnu haigla esindaja kinnitas, et nende taastusraviosakond töötab suvel kindlasti.

Eelmäe sõnul ei ole seni veel juhtunud, et kroonilised haiged, kellel on näidustatud statsionaarne taastusravi HNRKs, sellest suvel ilma jääksid, aga tulevikus võib seda ette tulla.
«Oleme tasulist teenust pidanud vähendama ja oleme sunnitud tasulisele teenusele soovijatega läbirääkimisi pidama,» lausus ta.

Haigekassa on nii palju taastusravikeskusele vastu tulnud, et lubas juba eelmisel aastal suvist kohtade arvu suurendada talvise arvelt, mis tähendab, et kui teistes haiglates on suvel töökoormus väiksem, siis HNRK-le planeeritakse suveks rohkem raha.

Haigekassa ravijärjekorras on HNRKs praegu 1427 ravijuhtu. Üldjärjekorra alusel pääseb ravile järgmise aasta märtsis. Rehabilitatsiooniteenuse järjekorras on 344 inimest.

Suvel koormus väiksem

Kui Keila taastusravikeskuse juhatuse liige Dag Nurm põhjendab taastusraviosakondade kollektiivpuhkust rahapuudusega, siis paljud haiglad ütlevad, et tegemist on levinud tavaga, kuna patsiente on suvel vähem.

«Traditsiooniliselt kasutatakse osakonniti suvel kollektiivpuhkuste süsteemi, mis tähendab, et puhkusel on kogu osakond ning see lepitakse kokku aasta alguses puhkusegraafiku koostamisel. Puhkusegraafiku koostamisel jälgitakse, et ükski eriala suvel katmata ei jääks,» lausus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kommunikatsioonijuht Inga Lill, kes samas ei soovinud täpsustada, millised osakonnad kollektiivselt puhkavad.

«PERH tagab suvel erakorralise arstiabi kättesaadavuse kõigil erialadel, plaanilist arstiabi osutatakse kavandatud mahus,» ütles ta.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete spetsialist Ene Selart ei nimetanud, kes suvel kollektiivselt puhkavad, kuid lausus, et vältimatu erakorraline arstiabi on tagatud.

«Haigekassaga sõlmitud lepingud on suvekuudeks kavandatud väiksema mahuga, plaanilise töö osa ongi väiksem kui muul ajal,» lisas ta.

Viljandi haigla ravijuht Enno Kase lausus, et kollektiivselt on nende haiglas teenuseliigina piiratud statsionaarne lastepsühhiaatria kolmenädalasel perioodil juulis, mil ravivajaduse katab täies vajalikus mahus Tartu Ülikooli kliinikum.

HNRK juhataja Priit Eelmäe ütles, et näiteks psühhiaatriaosakondades võib suvel tõesti pöördujaid vähem olla, aga toonitas, et insulti suvel vähem ei saada. Samuti tekivad suvel erinevad vigastused vettehüppamise tagajärjel.

Ka Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp arvas, et kollektiivpuhkused mõjutavad ravijärjekordi. 2. juulist kuu lõpuni puhkab kollektiivselt haigla taastusraviosakond.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Pille Saare sõnul on tööandjal õigus puhkusi planeerida lähtuvalt ettevõtte vajadusest ja arvestades töötajate huvidega. «Reeglina kehtestatakse kollektiivpuhkused osakondades, kus suveperioodil on plaanilist tööd vähe või see on ümberkorraldatud teiste osakondade töö kaudu,» ütles ta.

Pidev alarahastamine

Saar lisas, et erakorralistele ja raskelt haigetele tagatakse tervishoiuteenuste osutamine vältimatu abi näol ning töötavad ka erakorralise meditsiini osakonnad.

«Tööandja peab garanteerima, et puhkusteperioodil oleks tagatud vajalikus mahus tervishoiuteenuse osutamine patsientidele,» lausus ta.

HNRK osutatavaid teenuseid rahastavad haigekassa 60 protsendi, sotsiaal­kind­lus­tus­­amet 10 protsendi, kindlustusseltsid 10 protsendi ja inimesed ise tasulise teenusena 10 protsendi ulatuses.

«Kõikide rahastajate lepingud on jagatud kvartalite kaupa ühtlaselt, et välistada lepingu kahe kuuga täis saamist. Samuti peetakse rahastajate lõikes eraldi ravijärjekordi,» ütles Eelmäe, kelle hinnangul saavad taastusravi puhul kõik probleemid kokkuvõttes alguse valdkonna märkimisväärsest alarahastusest.

Kommentaar

Evelin Koppel
haigekassa avalike suhete juht


Haigekassa ja teenuste osutajatega sõlmitud ravi rahastamise leping otseselt kollektiivpuhkuseid ei keela. Küll aga peavad partnerid haigekassat planeeritavast kollektiivpuhkusest vähemalt kaks kuud ette teavitama.

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (HNRK) asendab teisi kollektiivpuhkusel olijaid suvel, kuid HNRK-l on kollektiivpuhkus talvel ja siis asendavad neid teised raviasutused.

Meil ei ole andmeid, et partnerite kollektiivpuhkustest tulenevalt oleks olnud patsientidel suuri probleeme ravi kättesaadavusega.

Tagasi üles