N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestile säravad üksikud lootusekiired

Kaire Uusen
Eestile säravad üksikud lootusekiired
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti inimarengu aruande tutvustamisel, kus jäi kõlama mure eestimaalaste tervise pärast, osalesid ka president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves, kes on korduvalt õhutanud sporti tegema ja tervislikult sööma. Presidendipaari kõrval istuvad Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige Raivo Vare ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.
Eesti inimarengu aruande tutvustamisel, kus jäi kõlama mure eestimaalaste tervise pärast, osalesid ka president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves, kes on korduvalt õhutanud sporti tegema ja tervislikult sööma. Presidendipaari kõrval istuvad Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige Raivo Vare ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Foto: Peeter Langovits

Sündimus on kasvanud, haridustase hea ja noorte tervisekäitumine paranenud – need üksikud valdkonnad näitavad värskes inimarengu aruandes Eestit ilusas valguses.



Eesti noorte tervisekäitumist ei saa aruannet tutvustanud teadlaste sõnul küll veel heaks pidada, kuid mõnigi asi annab lootust. Näiteks on paranenud noorte seksuaalkäitumine, mis rahvusvahelises võrdluses on keskmisest ratsionaalsem.

Seda kinnitab poliitikauuringute keskuse Praxis juhi Ain Aaviksoo sõnul näiteks kondoomikasutuse kasv kõigis vanuserühmades. Ka on noorte hulgas vähenenud pidevate suitsetajate arv.

Samas tõdes Aaviksoo, et paljud head näitajad nullib ära meie noorte riskialdis käitumisviis, mis algab juba väga noores eas, suitsu ja alkoholi proovitakse välismaa eakaaslastest varem. Selle üks põhjus on ühiskonna hoolimatus. «Laste puhul pole elukeskkond nende enda valik,» rõhutas Aaviksoo.

Tema sõnul tuleks olukorra parandamist alustada sellest, et tervislikult käituda oleks mugav ja mõnus. «Seda saaks ju teha, et siider ei oleks poes Värskaga kõrvuti,» tõi Aaviksoo näite.

Seis läheb kehvemaks


Aaviksoo sõnul on positiivne, et Eesti rahvas elab kauem kui kunagi varem. Samas ei saa rusikaga vastu rinda taguda, sest arenenud riikidest jääb Eesti ikkagi 20 aastat maha. Ka hariduse näitajad on üsna head. 

Inimarengu aruande koostamisel osalenud teadlased tunnistasid, et mitmes vallas on Eesti end aastaid paremaks pidanud, kuigi objektiivsed andmed selleks mingit põhjust ei anna. «Tegelikult oleme kõikide komponentide järgi Euroopa nn nõrgemas liigas,» tõdes Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Tema sõnul on praegu põletavaim küsimus, mis juhtub majanduskriisi ajal, kui selgub, et kõik on kehvem, kui oleme uskunud. «Sotsiaalkulud on küll tänu majanduskasvule kasvanud, aga palju aeglasemalt majanduskasvust,» nentis Terk.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit märkis, et ilmselt võib Eesti inimeste elukvaliteet seoses majanduslanguse, tööpuuduse kasvu ja sellest tuleneva stressiga ning turvatunde vähenemisega lähitulevikus halveneda. «Võib arvata, et kuna majanduslangus on globaalne, on sarnased mured paljudes riikides. Muret tekitab Eesti elanike kehv tervis, mille juured on ajaloos ja eluviisis, kuid on selge, et see pole lühikese aja jooksul parandatav, vaid vajab pikaajalist tõhusat terviseedendust, tervislike eluviiside väärtustamist ja inimeste endi tegutsemist hea tervise nimel,» rõhutas Tiit.

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi õppejõud Anu Kasmel ütles aruande tutvustusel, et tervisenäitajad ei ole Eestis viimaste aastatega kahjuks paranenud. «Tekib küsimus, mida me oleme valesti teinud,» arutles ta. «Oleme olnud majanduskesksed,» andis ta ka vastuse. «Inimene ja sotsiaalne pool pole olnud oluline.»

Noored lahkuvad igaveseks


Teine mure on Ene-Margit Tiidu sõnul võimekate noorte väljaränne, kusjuures osa neist ei tule tagasi. Kuigi igaühel on õigus elukohta valida, märkis Tiit, et Eesti riigi ja kultuuri huvides on eestlaste siiajäämine või naasmine. Eriti kurb on Tiidu arvates, kui eestlased lähevad välismaale lihttööle.

«Samas ei tahaks ma ühiskonna arenguid näha üksnes mustades värvides, on ka positiivseid suundumusi. Näiteks sündimusnäitajad on kasvanud Euroopa keskmisele tasemele, kusjuures siin on selge perepoliitika, sh vanemahüvitise mõju, ka näitab see noorte perede optimismi,» rääkis Tiit.

Eestimaalaste Oodatav eluiga

•    ELi 27 liikme keskmine oodatav eluiga oli 2004. aastal meestel 75,2 ja naistel 81,5 aastat.
•    Eestis meestel 66,3 ja naistel 77,8 aastat.
•    Eestist lühem naiste keskmine eluiga on ELi riikidest Lätis, Leedus, Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Ungaris.
•    Meestel on lühem keskmine oodatav eluiga vaid Lätis ja Leedus.
•    Kui naiste keskmine oodatav eluiga on aastate vältel pikenenud keskmiselt kolme kuu võrra aastas, siis meestel ühe kuu võrra aastas.
•    Erinevus Eesti meeste ja naiste oodatava eluea vahel on ligi 11 aastat, mis on maailma suurimaid.
Allikas: «Eesti inimarengu aruanne»

Märksõnad
Tagasi üles