Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu liikme Mart Nuti sõnul on kodakondsusega inimeste arvu kasvamine ja halli passi omanike arvu vähenemine loomulik protsess, mis jätkub ka järgmistel aastatel.
Nutt: kodakondsusega inimeste arv kasvab halli passi omanike arvel
17. august 2012, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutt ütles värskeid rahvaloenduse andmeid kommenteerides, et mitmete teiste riikidega võrreldes on naturalisatsiooni protsent Eestis väga kõrge. «Protsess ise on täiesti loomulik, et inimesed, kes alaliselt ühes riigis elavad, taotlevad varem või hiljem selle riigi kodakondsust,» lausus ta.
Nutt meenutas, et kodakondsuse taotlejate arv kasvas märgatavalt Euroopa Liiduga ühinedes, mis muutis Eesti kodakondsuse mõneks ajaks väga atraktiivseks. Tagasilöögi andis kodakondsuse taotlemisele tema sõnul see, kui mittekodanikest residendid said hakata Schengeni ruumis viisavabalt liikuma ning ka Venemaa otsustas, et ei nõua halli passi omanikelt viisat.
Proportsionaalselt on määratlemata kodakondsusega inimeste arv Nuti sõnul siiski küllalt suur, mistõttu on ka nende inimeste hulk, kes võiksid kodakondsuse saada, suurem kui nii mõneski teises riigis. Eesti riik saab halli passi omanike arvu vähenemisele tema sõnul kaasa aidata eelkõige elanikke teavitades.
«Kodakondsuse saamise tingimusi ei hakata ilmselt suuremal määral muutma, ei loobuta keelenõuetest ega vähendata paiksustsensust. Seetõttu jääbki teavitustegevus, mis hõlmab ka halli passi omanike lapsi, kes võivad kodakondsuse saada ilma lisatingimusteta,» ütles ta.
Praegu pole paljud seda võimalust tema sõnul kasutanud. «Nad kas pole olnud informeeritud või pole Eesti kodakondsust tahtnud. Halli passiga Venemaale reisimine on ju viisavaba ja Euroopas reisimine on viisavaba niikuinii,» lausus ta.
Nutt avaldas arvamust, et halli passi omanike hulk jätkab järgmistel aastatel pidevalt vähenemist. «See ei vähene nulli, küll aga võib arvata, et nende halli passi omanike arv, kes on endise Nõukogude Liidu kodanikud, kümmekonna aasta jooksul peaaegu kaob,» märkis ta ja lisas, et samal ajal võib Eestisse tulla näiteks Lähis-Idast ja Aafrikast kodakondsuseta inimesi, kes paluvad siin varjupaika.
Samuti ennustas ta välisriikide kodanike arvu kasvamist ning mitte ainult seetõttu, et võetakse Vene kodakondsust. «Rahvas on liikuvam ja Eestisse asub elama inimesi teistest riikidest, kel on oma riigi kodakondsus, ja üleöö nad seda kindlasti ei muuda. See ei peaks küll kedagi üllatama, et kasvab nende inimeste hulk, kel on mõne teise riigi kodakondsus,» ütles ta.
Ka politsei- ja piirivalveamet kinnitas, et peamine määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähenemise põhjus on kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse saamine, näiteks Eesti kodanikuks on alates 2000. aastast naturalisatsiooni korras saanud 41 913 inimest. «Teiseks põhjuseks, miks määratlemata kodakondsusega inimeste arv on vähenenud, on see, et neid inimesi meie seas enam ei ole, ehk põhjuseks on surm,» märkis amet.
Statistikaamet avalikustas täna rahvaloenduse esialgsed tulemused, mille kohaselt on Eestis 1 294 236 püsielanikku, kellest 1 101 761 on Eesti ja 104 865 välisriigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimesi elab Eestis 84 494.
Võrreldes 2000. aastaga on määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus langenud 12,4 protsendilt 6,5 protsendini, samas on 5,1 protsendipunkti võrra kasvanud Eesti ja 1,2 protsendipunkti võrra välisriigi kodanike osakaal. Kõigist elanikest on 85,1 protsenti Eesti ja 8,1 protsenti välisriigi kodanikud.
Seejuures on Venemaa kodanike arv tõusnud 2000. aastaga võrreldes 86 067-lt 89 913, Ukraina kodanike arv 2867-lt 4707, Läti kodanike arv 1412-lt 1739 ja Soome kodanike arv 926-lt 1520 inimeseni. Valgevene kodakondsusega on 1438 asemel 1472 ja Leedu kodakondsusega 1105 asemel 1343 inimest.