/nginx/o/2012/08/31/1293824t1h5d45.jpg)
Geoloog ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ütles, et oma raha eest riik poolkoksimäe sulgemise hiigelprogrammi tõenäoliselt ei teeks.
Puura: oma raha eest riik poolkoksimäe sulgemise hiigelprogrammi ei teeks
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
31. august 2012, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puura oli üks vähestest Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemise eeluuringutesse kaasatud Eesti teadlastest ning teisalt juhtis ta ka Ida-Viru põhjaveeseire projekti, mille raames andis Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Leo Vallner sulgemistöödele hävitava hinnangu.
«Kahjuks võib, jah, seada kahtluse alla keskkonnaministri poolt mägede sulgemistööde algul öeldud sõnad, et nüüd lahendatakse üks Ida-Virumaa keskkonnaprobleem ja prügilad ei reosta varsti enam piirkonna põhja- ja pinnavett,» nentis Puura.
Ta ei kiirustanud küll hukka mõistma mägede sulgemisele eelnenud uuringuid, kuid tema hinnangul on Euroopa Liidu rahastatud programmide suurimaks hädaks nende kitsad eesmärgid, mis ei lahenda laiemaid probleeme. Nõnda ei ole Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemise peaeesmärk niivõrd jääkreostuse vähendamine, kuivõrd mäe ehk poolkoksiprügila sulgemine iseenesest.
«Vallner kaardistas jääkreostuse leviala ja selgus, et probleem on tõsine. Kui nüüd küsida, kuhu on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt mõttekas raha suunata, siis oleks ju tõepoolest võinud seda raha kasutada teisiti,» lausus Puura. «Aga see raha kulus konkreetse direktiivi täitmiseks. Vallneril on ilmselt õigus, et algse reostuskolde sulgemine mõjutab keskkonda suhteliselt vähe ja pikaajaliselt.»
Puura hinnangul ei teeks Eesti riik tõenäoliselt oma raha eest säärast poolkoksimäe sulgemise hiigelprogrammi. «Aga sama võib öelda väga suure osa euroraha kohta,» lisas ta.