Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna rääkis, et universaalsete lastetoetuste kõrval näeb IRL vajadust rakendada üleüldisem laste- ja peretoetuste vajaduspõhine süsteem, mis lisaks rahalistele toetustele sisaldaks tulevikus ka rohkem teenuseid.
Tsahkna sõnul tuleb selleks, et vajadustepõhised lastetoetused reaalselt parandaksid vaesuses elavate laste olukorda, laste- ja peretoetusi maksta sõltumata toimetulekutoetuste saamisest. Vastasel juhul ei jõua tema sõnul vajaduspõhised lapsetoetused suure osa lasteni, kes tegelikult abi vajavad.
«Praeguse süsteemi kitsaskoht on, et selle järgi arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel lastetoetused pere sissetulekute hulka, mis tähendab, et kui kõige vaesemate perede laste toetused tõusevad, võivad nende pered jääda ilma toimetulekutoetusest,» selgitas Tsahkna. «See aga muudab nende majandusliku olukorra veelgi raskemaks.»
Tsahkna sõnul on tulemuseks absurdne olukord, kus laste vaesuse leevendamise asemel tõukame nad veelgi raskemasse olukorda ja see ei saa olla vajaduspõhiste lastetoetuste rakendamise eesmärk.
«Teeme oma koalitsioonipartnerile ettepaneku kutsuda kokku töörühm, et läbi arutada võimalused vaesuses elavate laste olukorra parandamiseks,» rääkis ta. Tsahkna sõnul peab töörühm läbi arutama ka selle, kui mõistlik on lastetoetuse lisatoetuseks lapsevanemalt kord kvartalis taotlust nõuda, nagu soovib sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Ta lisas, et universaalsete lastetoetuste kõrval näeb IRL vajadust rakendada üleüldisem laste- ja peretoetuste vajaduspõhine süsteem, mis lisaks rahalistele toetustele sisaldaks tulevikus ka rohkem teenuseid.
«Kahjuks on ka neid perekondi, kus toetuste tõus ei tähenda lapse elukvaliteedi paranemist vaid seda, et toetuse saamise järgsel päeval on piltlikult öeldes viina asemel laual konjak,» ütles Tsahkna. «Koostöös omavalitsustega tuleks nendele lastele rakendada eelkõige erinevaid teenuseid, mis aitaks kaasa nende majandusliku olukorra paranemisele ja arenguvõimaluste avanemisele.»
Kindlasti tuleb tema sõnul ka vanematoetuse saajate ringi oluliselt laiendada.
«Kõik uuringud näidavad, et paljud kolme ja enama lapsega pered elavad vaesuspiiris allpool, isegi kui mõlemad vanemad töötavad. Seepärast teeme ettepaneku, et vanematoetust tuleb maksta alates neljandast lapsest praeguse seitsmenda asemel. Sellisel juhul hakkaks saama kõik nelja ja enama lapsega vanemad 169 eurost vanematoetust kuus,» selgitas Tsahkna.
Kõige keerulisemas olukorras on Tsahkna hinnangul aga üksinda last kasvatavate vanemate lapsed.
Seepärast tuleb tema sõnul välja töötada ka üksikvanemate elatisrahade riiklik tugisüsteem, mis tagab elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatelt raha reaalse kättesaamise.
IRL on oma ettepanekud edastanud koalitsioonipartnerile ja suure tõenäosusega koguneb laste- ja peretoetuste töörühm juba lähinädalatel.