Seaduse musklid või avalik huvi?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks väheseid tõeliselt heas korras looalasid Eestis – Matsalu rahvuspargis asuv Viita loopealne.
Üks väheseid tõeliselt heas korras looalasid Eestis – Matsalu rahvuspargis asuv Viita loopealne. Foto: Erakogu

Loopealsete taastamise projekti ettevalmistavas protsessis osalenud teadlased selgitavad, miks peab keskkonnaamet maaomanikele tutvustama kõiki seaduses ette nähtud võimalusi loopealse kui looduskaitseliselt üliolulise elupaiga hooldamiseks ja taastamiseks.

Kogu maailma ulatuses unikaalsed Eesti loopealsed on hävimas ja kui kohe kiireid samme ei astuta, on edaspidised taastamised väga keerulised ja elupaiga säilimine suure küsimärgi all. Keskkonnaameti, teadlaste ja vabatahtlike keskkonnaorganisatsioonide ulatuslikus koostöös on lõpuks jõutud võimaluseni astuda kauaoodatud ja oluline samm ning valminud on projekt suure hulga tähtsamate looalade taastamiseks.

Eesti loodusväärtused on sama tähtsad kui kultuuri-, kunsti- või ajalooväärtused – neid peab samuti kaitsma ja hoidma, sest tegu on kogu eesti rahva varaga. Selleks ongi meil looduskaitse. Eks alati leidub neid, kes sellest aru ei saa, nii nagu alati leidub neid, kes ei mõista kultuuri- ja kunstiväärtuste säilitamise vajadust. Oma osa mängivad ka majanduslikud huvid, olgu näiteks kasvõi küllalt tavalised konfliktid arendajate ja looduskaitsjate vahel. Hoolimata põhjusest, looduskaitseliste objektide tahtliku või tahtmatu hävitamise korral peab riik avaliku huvi kaitseks välja astuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles