Karistusseadustik muutub täidlasemaks – Euroopa Liidu survel on valminud seadusemuudatus, mille kohaselt teatavatel tingimustel saab kuriteoks rühma vastu suunatud kuritegude eitamine, õigustamine või mitteoluliseks tunnistamine.
Varsti võib küüditamise eitamine viia trellide taha
23. november 2012, 07:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüditamise, holokausti või teiste inimsusvastaste ja sõjakuritegude eitamine võib tulevikus kaasa tuua kuni kolmeaastase vanglakaristuse, kirjutab Õhtuleht.
ELi vastav raamotsus kohustab liikmesriike tunnistama karistatavaks rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudis määratletud genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6 määratletud kuritegude avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine, millega võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.
Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine on karistatav, kui õigustatav, eitatav või mitteoluliseks tunnistatav kuritegu on tuvastatud rahvusvahelise või Eesti kohtu lõpliku otsusega.
Karistusena nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.