Petitsioon.ee soovib allkirju kontrollida rahvastikuregistris

Petitsioon.ee lehel algatusega liitudes võib jääda avalikkusele anonüümseks Foto: Internet

Petitsioon.ee haldajad sooviksid võimalust, et kohalike algatuste allkirjastamisel saaks inimese andmeid tasuta rahvastikuregistrist kontrollida, ent praegu pole siseministeerium selleks luba andnud.

Petitsioon.ee loonud Eesti Omanike Keskliit leiab, et inimeste suhtlust ja debatti kohaliku omavalitsusega lihtsustaks, kui juba allkirjade kogumise käigus teeks süsteem ära kontrolli, kas tegu on kohaliku elanikuga ehk et kas tal on neil teemadel kaasarääkimiseks üldse õigust. Soov on ajendatud reaalsest vajadusest.

Näiteks mullu kevadel koguti allkirju eelnõule suunata Tallinna TV raha lasteaedadele. Pärast pöördumise üleandmist pidi linnavalitsus ükshaaval hakkama kontrollima, kas kõik selle allkirjastajad on ikka Tallinna linna elanikud.

Nimelt on kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevalt on omavalitsus kohustatud võtma menetlusse eelnõu, mida nõuab vähemalt üks protsent elanikest.  

«Me ei saa talitada nii, et meile tundub, et see on hea asi ja me kohe nõustume seda liigitama avaliku ülesande täitmiseks.»

«Märksa mõistlikum oleks viia petitsioon.ee uuele tasandile, nii et ta automaatselt tuvastaks rahvastikuregistri järgi ära, kas allkirja andnud inimene on ikka omavalitsuse liige,» rääkis omanike keskliidu projektijuht Priit Värk.

Praegu ei ole sellist liidetust tehtud lihtsal põhjusel, et see on liiga kallis. «Iga päring on tasuline. Ma olen veendunud, et kui allkirjade kogumine muutuks tasuliseks, tapaks see petitsiooni mõtte ära, keegi pole nõus kodanikualgatuse eest üüratuid summasid maksma,» arvas Värk.

Seaduse järgi käib rahvastikuregistrist andmete väljastamine kahe kategooria alusel. Esiteks avaliku ülesande täitmiseks, mille alusel saavad tasuta päringuid teha riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised või füüsilised isikud. Selle alusel saab isiku andmeid näiteks kontrollida politsei või digiretsepti süsteem. Teiseks väljastatakse rahvastikuregistrist teatud andmeid õigustatud huvi korral. Sel juhul kaalub siseministeerium iga kord, kas huvi on õigustatud ning väljastab andmed tasu eest. Näiteks saab niimoodi aadressandmeid Eesti Post otsepostituse tegemiseks.

«Oleme käinud korduvalt sellest rääkimas, aga petitsioon.ee seaduse silmis avalikku ülesannet ei täida,» lausus Värk. Tema hinnangul oleks see kodanikele väga hea suhtlusvahend omavalitsustega – ka omavalitsused saaksid selle abil esitada küsimusi oma elanikele.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et mõte on talle väga sümpaatne, ent tänane õigusruum seda ei võimalda. Samuti on ühiskonna ootus, et reeglid rahvastikuregistrist andmete väljastamise kohta on täpselt paigas ja kontroll selle üle on range. «Meie asjatundjad on öelnud, et petitsioon.ee puhul õigustatud huvi on olemas, aga avaliku ülesande täitmine see pole,» sõnas ta.

Petitsioon.ee’s kogutakse allkirju väga erinevatel teemadel, alates üleriigilistest aktsioonidest nagu «Harta12», ACTA või küsitlus tuumajaama vajalikkusest kuni kohalike teemapüstitusteni nagu Piritale kortermajade ehitamise või Tallinna TV raha lasteaedadele andmise kohta. «Enamik neist ei ole avaliku ülesande täitmiseks,» sõnas Kiisler.

Teisalt leidis Kiisler, et kui petitsioon.ee lehel kogutakse elanike allkirju selleks, et algatada vastavalt kohaliku omavalitsuse korra seadusele volikogult mingi mingit küsimuse arutamist, oleks justkui tegu avaliku ülesandega. Näiteks meenutas ta, kui Otepää elanikud nõudsid vallavolikogult Otepää valla taasjagamise küsimuse arutamist. «Me otsime, kuidas seda algatuse mehhanismi lihtsustada. Tänase seaduse sõnastuse puhul meie juristid on hinnanud, et see ei ole võimalik.»

«Iseendast on paljudes kohalikes omavalitsustes seis väga tardunud, omavalitsuse liikmed on aastast aastasse samad. Seetõttu petitsioon.ee tegevus avaliku debati elavdamiseks on õige suund, aga teisalt tuleb kohe vastu inimeste õigustatud ärritus, juhul kui nad tunnetavad, et liiga kergelt nende kohta infot väljastatakse.»

«Me peame olema väga täpsed, sest kui me loome pretsedendi, siis tekib õigustatud ootus ka teistel samale lähenemisele. Me ei saa talitada nii, et meile tundub, et see on hea asi ja me kohe nõustume seda liigitama avaliku ülesande täitmiseks,» lausus Kiisler.

Kiisler rõhutas, et petitsioon.ee soovib infot väga kitsast valdkonnast. Nad ei taha isikuandmeid, aadresse ega muud personaalset infot, vaid ainult tasuta kontrolli selle kohta, kas vabatahtlik allkirjastaja on teatud omavalitsuse elanik või mitte.

«Töötame õigusliku poolega edasi, kas on võimalik teatud kitsastel juhtudel, õiguslikku tähendust omavateks küsimusteks seda erisust tekitada, et ka tasuta saaks neid päringuid teha, paotamata liialt palju ust teistele soovijatele.»