Tuleval aastal plaanib siseministeerium enam panustada uimastiennetusse

Foto: SCANPIX

Tuleval aastal on siseministeeriumi eelarves valitsemisala ülesteks ennetustegevusteks kasutada lisaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja päästeameti ennetuskuludele veel 400 000 eurot, millest suur osa panustatakse uimastiennetusse. 

Antud vahendite kasutus otsustatakse projektipõhiselt aasta jooksul ja reservi abil on võimalik paindlikult rahastada kõige kriitilisemaid ja päevakajalisemaid ennetustegevusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul läheb lisaressurss jagamisele järgmise aasta esimeses pooles. «Selleks, et hoida ära tagajärgi on vaja jõuda võimalikult sügavale probleemide põhjusteni. Seetõttu oleme ka võtnud narkoennetuse koordineerimise enda õlule mitmel tasandil alates valitsuskomisjoni moodustamisest kevadel.»

Uimastiennetuses plaanitakse tuleval aastal rõhuda alaealistele ja nende lähedastele, lapsevanematele. Statistika näitab, et mida varem hakkavad alaealised katsetama mõnuainetega, seda tõenäolisemalt jäävad nad eluaegseteks sõltlasteks. «Peame püüdma lükata erinevate uimastitega proovimise võimalikult kaugesse ajajärku,» ütles Vaher.

PPA ennetuskulude eelarve 2013. aastal on kokku 250 000 eurot, sellest kulutab amet 19 protsenti ehk 47 500 eurot sõltuvusainete ennetusele.

Siseministri juhtimisel alustas tänavu aprillis kõrgemal poliitilisel tasemel tegevust valitsuse uimastiennetuse komisjon, mille liikmed on sise-, sotsiaal-, haridus- ja justiitsminister, eksperdid, vabakonna ning omavalitsuste esindajad.

Komisjoni eesmärgiks on kõrgemal riiklikul tasemel pöörata narkomaania vähendamisele senisest suuremat tähelepanu, strateegiliselt koordineerida nii ennetust kui pakkumise vähendamist ja siduda ühise eesmärgi nimel tervikuks kõikide jõudude tegevus.

Päästeameti ennetustegevused

Tulevaks aastaks on päästeameti läbiviidavateks ennetustegevusteks plaanitud 770 531 eurot, mida on ligi 18,7 protsenti enam kui tänavu.

Järgmise aasta jooksul plaanib amet läbi viia kolm tule- ja veeohutusele keskenduvat kampaaniat. Igas maakonnas ja Tallinnas plaanib päästeamet korraldada ohutuspäevad, kus erinevaid elanikkonnarühmasid teavitatakse piirkonna riskidest.

Tule- ja veeohutuse alaseid koolitusi korraldab päästeamet erinevatele sihtgruppidele, arvestades nende ealisi ja muid eripärasid. Siia alla kuuluvad haridusasutustes käivad lapsed ja noored, täiskasvanud, erivajadustega inimesed ja mitmesugused koostööpartnerid. Elanikkonnast plaanitakse koolitada kokku neli protsenti. Koolituste läbiviimisel on palju abiks ka vabatahtlikud.

Vaher märkis, et tule- ja uppumissurmade puhul on väga oluline järkjärgult jõuda kõrge riskiga sihtgruppideni. Kui eelmisel aastal keskenduti kampaaniates kõige suuremale sihtgrupile, neile kes alkoholijoobes kipuvad ujuma, noored mehed vanuses 18-35, siis sel ja järgmisel aastal keskendutakse nende inimeste lähedastele.

Ta märkis, et kampaaniad rõhuvad sotsiaalsele kontrollile . «Sõnum on lihtne: ära lase purjus sõpra vette.»

Ennetusalastesse tegevustesse kaasab päästeamet erinevaid osapooli ja partnereid nii kohalikest omavalitsustest, haridusasutustest, kodanikeühendustest, riigiasutustest kui ka mitmelt poolt mujalt.

Siseministeerium on ennetustegevusse panustamas ka läbi õigusloome, näiteks muutes tuleohutuse seadust, et täpsemalt sätestada keelu olemus ja anda sanktsioonide võimalus teiste isikute kaitseks, et vajadusel läbi karistamise vältida edaspidist ohtu inimeste tervisele, elule ja varale.

Õnnetussurmade ennetus

Politsei- ja piirivalveameti ennetuskulude eelarvest  kulub 32 500 eurot liiklusennetusele.

«Liiklusjärelevalvel on märgatav ennetuslik mõju, ja seal on tehnilistel vahenditel suur kaal. Tõenduslikud alkomeetrid ja neljamõõtmelised kiiruskaamerad on väga tähtsad selleks, et liiklusjärelevalve oleks võimalikult tõus ja läbimõeldud,» ütles minister.

Vaher selgitas, et tuleval aastal jätkatakse juba tuttavate sõnumitega: kui jood ära uju, kui jood ära juhi. Lisaks suurendatakse politsei nähtavust.

Ministri sõnul on politsei nähtavusel suur ennetuslik mõju ning enim mõjub see inimestele, kelleni massteavitusega ei jõuta.

«Tihti on tegu korduvrikkujatega või inimestega, kes üldised meediaruumis ei viibi, nagu muukeelsed.»

Sel aastal soetati 30 tõenduslikku alkomeetrit ja 30 kiiruskaamerat, millele kavandab ministeerium järgmisel aastal lisa.

Kuriteoennetus

Politsei- ja piirivalveameti ennetuskulude eelarvest kulub 30 000 vägivalla ennetusele, kus rõhutakse lähisuhtevägivalla ja kiusamiskäitumise ennetusele. Jätkatakse kohtinguvägivalla projekti sõnumiga «Vägivallatus elustiiliks»; viiakse läbi kiusamiskäitumist vähendavaid ennetustegevusi koolides; tähistatakse lastekaitsepäeva, seal hulgas innustatakse inimesi teadma andma väärkoheldud ja hooletusse jäetud lastest.

 Varavastaste süütegude ennetuses tegeletakse ohvriks sattumise vähendamise ja teadlikkuse tõstmisega süütegude tagajärgedest.