Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas suhtute Euroopa ühisesse energiapoliitikasse ja mida saaks teie seisukoha mõjule pääsemiseks europarlamendis teha? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.
Kristiina Ojuland: Hetkel on edu siin tagasihoidlik, sest mitme riigi kitsad huvid, aga ütleme ka välja, et lausa mitme riigijuhi ja eksriigijuhi isiklikud huvid kipuvad esile kerkima. Eeskätt peaksime korrastama Euroopa Liidu energeetika siseturu, kuna mõned Euroopa Liidu partnerid püüavad oma keskkonnanõudeid mittetäitva odava energiaga saavutada Euroopa liidu siseturul eeliseid Euroopa Liidu enda tootjate ees. Pooldan Euroopa Liitu sisseveetavale elektrienergiale importmaksu, mis arvestab CO2 emissiooni.
Urmas Paet: Pean ühtset energiapoliitikat väga oluliseks. See on ka oluline julgeolekuküsimus, arvestadades mõnede ELi riikide suurt sõltuvust ühest tarnijast. Europarlament saab väljendada oma selget seisukohta uue finantsperspektiivi kinnitamisel. Ja see peab sisaldama raha uute energiaühenduste rajamise toetamiseks erinevate ELi riikide vahel, aga ka nn lõunakoridori arendamiseks uute ühenduste loomiseks väljastpoolt ELi. Oluline on luua riikidele reaalsed alternatiivid nii elektri- kui gaasivarustuse osas.
Igor Gräzin: Kõige tähtsam teema üleüldse! Ilma energiapoliitikata võib ELi kas laiali saata või muuta Eurovisiooni žüriiks. Tean oma senisest suhtlusest Euroopa energia-inimestega, et ühtne energiapoliitika on tehtav, aga vaja on vaid asjadest õigete sõnadega rääkida. Seni on mul energiafoorumitel õnnestunud europoliitikuid üles äratada. Ma arvan, et ma saan asjad nii kaugele, et nad uuesti magama ei jää.
Silver Meikar: Euroopa Liidu ühine energiapoliitika on praegu paraku lapsekingades. Võtkem näiteks Nord Steam, mille vajalikkuses, efektiivsuses ja keskkonnasõbralikkuses ei ole erinevad liikmesriigid siiani suutnud kokku leppida.
Euroopa Liidule on ühine energiapoliitika kahtlemata kasulik. Samas, vältimaks energeetilist sõltuvust üksnes ühest suuremast energiatarnijast, nimeliselt Venemaast, kes on Euroopa Liidu energeetiliselt mitmel talvel pantvangi võtnud, peab Euroopa Liit mitmekesistama oma energiaallikaid. Energeetilise turvalisuse huvides on investeerimine nii rohelisse energiasse, säästlikesse tehnoloogiatesse kui ka tuumaenergeetikasse. Tuleb jätkata ka energiainfrastruktuuri ühildamisega.
Energiapoliitika on tõusmas aina olulisemaks Euroopa Liidu ühispoliitikaks ning me ei saa lubada selle kasutamist poliitilise vahendina väljapressimisteks. Lissaboni lepingu jõustumisel kavatsetakse luua Euroopa Liidu Ühise Energiapoliitika Kõrge Esindaja ametikoht, mis võimaldab meil jõulisemalt seista energiaturvalisuse eest Euroopa Liidus.
Tõnis Kõiv: Euroopa ühine energiapoliitika vajab väljakujundamist ning arvestada tuleb muuhulgas energiakandjate tarnijariikidest tulenevate ohtudega. Europarlamendi liikmetega tuleb suhelda, selgitada ja veenda, miks on ühine energiapoliitika parem kui kahepoolsed kasumiahnusest lähtuvad suhted suurte riikide vahel.
Hannes Astok: Euroopa ühtne energiapoliitika on tagatis Euroopa majanduse kosumiseks ja kasvamiseks. Kui ühtset poliitikat pole, on kogu Euroopa energia välistarnijate poolt manipuleeritav. Ühtne energiapoliitika tähendab välistarnijate ühesugust kohtlemist ning liidusiseste eripärade arvestamist nii tootmise kui võrguühenduste suhtes. Mida kiiremini EL suudab end muuta ühtseks energia-vereringeks nii elektri kui gaasi osas, seda kiirem areng on kõigile liikmesriikidele tagatud. Eesti kui piiririigi häält on pärast 2008. aasta Gruusia sõda ja aastavahetuse Vene-Ukraina gaasitüli hoopis enam kuulama hakatud. Rääkida, veenda, argumenteerida.
Urve Tiidus: Mis on tavainimese ootused energiapolitiika suhtes? Et oleks kindlustunne energiaallikate kestmise ja ka alternatiivsete valikute suhtes ning hind oleks taskukohane. Mis omakorda tähendab, et hinda dikteerivaid ja julgeolekuriske lisavaid monopole ei tohi tekkida. Nii lihtne on see minu vaatevinklist. Kõik muu peab teenima neid eesmärke.
Laine Jänes: Pean ääretult tähtsaks Euroopa ühise energiapoliitika väljakujundamist ning jagan seisukohta, et ühine energiapoliitika on osa julgeolekupoliitikast.
Mati Raidma: Täna ollakse alles teel ühise energiapoliitika kujundamisele. Erinevad seisukohad erinevate riikide poliitikutel on ilmselged. Juhtunud gaasikriisid ja kraanikeeramised pole ilmselgelt kõikide mõistusesse jõudnud. Siin on suur töö veel ees.
Kalev Kallemets: Täielikult toetan ühtset energiapoliitikat. Esiteks on oluline parlamendi poolt kinnitada pädev ja ühtset energiapoliitikat toetav volinik. Teiseks tuleb pidevalt kõikide resolutsioonide ja poliitikate juures
ühtset turgu silmas pidada. Kolmandaks tuleb tagada Euroopa Parlamendi ja Komisjoni täpne informeeritus kõikidest liikmesriikide avalikest ja mitteavalikest sammudest. Neljandaks tuleb luua süsteem sanktsioonidest, mis takistavad energiaturu ühtsuse lõhkumist.