Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Volens toetab riigikogu liikme kuriteo aegumise peatamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urmas Volens | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vandeadvokaat Urmas Volens peab mõistlikuks põhiseaduskomisjoni sel nädalal algatatud saadikupuutumatuse eelnõuga plaanitavat muudatust, mis peataks riigikogu liikme immuniteedi kehtivusajaks kahtlustatava kuriteo aegumise.

Volens ütles Postimehele, et riigikogu liikmete immuniteedimenetlust reguleerivas eelnõus on mõndagi positiivset. Nii pidas ta mõistlikuks muudatust, mille kohaselt peataks immuniteet inkrimineeritava kuriteo aegumise alates kahtlustuse esitamisest kuni ajani, mil puutumatus saadikult ära võetakse või kui ta pole enam riigikogu liige.

«Peatumine tähendab, et pärast riigikogu liikme ametiaja lõppu on võimalik tema suhtes siiski ilma igasuguste piiranguteta menetlusi läbi viia. Muu hulgas võimaldaks see regulatsioon pärast riigikogu volituste lõppu jätkata ka neid menetlusi, mis sügisel pooleli jäid, kui õiguskantsler Teder otsustas Toobalilt ja Laasilt puutumatuse võtmiseks ettepanekut mitte teha,» märkis ta.

Samuti tõi ta esile muudatuse, mille kohaselt saaks riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada, kohaldada tema suhtes tõkendit ja sundtoomist, läbiotsimist, läbivaatust ning vara aresti, samuti teha jälitustoiminguid, kui selleks annab riigi peaprokuröri taotluse alusel loa Tallinna ringkonnakohtu esimees.

Samas jääb eelnõu riigikogu usaldusväärsuse ja avatuse tagamisel siiski poolele teele.

«Selle sätte positiivne pool on, et menetlustoiminguid – üllatuslikult isegi neid, mis võivad takistada riigikogu liikmel istungile ilmumast, nagu kinnipidamine – võib teostada ilma riigikogu nõusolekuta. Läbi kohtuliku kontrolli menetlustoimingute seaduslikkuse ja põhjendatuse üle on kindlasti saavutatud olukord, kus riigikogu liikmete suhtes ei viidaks menetlustoiminguid läbi põhjendamatult,» ütles Volens.

Samas avaldas ta arvamust, et saadiku kinnipidamise osas ei pruugi selline regulatsioon olla kooskõlas põhiseaduse 76. paragrahvi eesmärgiga. Selle paragrahvi kohaselt on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Selgelt üle pakutuks pidas Volens aga riigikogu liikme kirjavahetuse, eelkõige elektroonilise kirjavahetuse hõlmamist immuniteediga. «Kirjavahetuse saladusse sekkumine on kriminaalmenetluse reeglites äärmiselt põhjalikult reguleeritud ning sellest erandi kehtestamine riigikogu liikmetele ei ole kuidagi põhjendatud, kuivõrd kirjade kriminaalmenetluse reeglite kohane jälgimine ei takista mitte mingil viisil riigikogu liikme mandaadi teostamist. Selles sättes pigem kumab isikliku puutumatuse ihalus,» leidis ta.

Ka on tema sõnul Lääne-Euroopa kontekstis pigem erandlik eelnõuga plaanitav muudatus, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis poleks täiendavat nõusolekut küsida tarvis.

«Kokkuvõttes: eelnõu on kindlasti mõistlik samm riigikogu usaldusväärsuse ja maine tõstmise suunas võrreldes sügisel õiguskantsler Tederi poolt loodud tõlgenduse tagajärjel tekkinud olukorraga, mille kohaselt ei ole võimalik riigikogu liikmete osas menetlustoiminguid üldse läbi viia. Samas jääb eelnõu riigikogu usaldusväärsuse ja avatuse tagamisel siiski poolele teele,» ütles Volens.

Tema hinnangul oleks eelkõige mõistlik igasugustest piirangutest vabastada kõigi nende menetlustoimingute tegemine, mis ei takista riigikogu liikmel mandaadi teostamiseks istungitel osaleda. «Muus osas ei ole piirangute kehtestamine pigem kooskõlas põhiseaduse paragrahvis 76 sisalduva immuniteediregulatsiooni ja sellega sarnaste arenenud riikide vastavate regulatsioonide eesmärkidega,» märkis ta.

Usaldusväärsuse tõstmiseks pakkus Volens välja ka teisi muudatusi, näiteks soovitas ta kaaluda mõtet anda näiteks 25 saadikule õigus moodustada riigikogu uurimiskomisjone. Samuti võiks tema hinnangul luua võimaluse, et uurimiskomisjonid või ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon saaks anda uurimisorganitele ülesandeid koos võimalusega kasutada nende ülesannete täitmiseks kõiki kriminaalmenetluslikke meetmeid.

«Sellise lahenduse korral oleksid uurimis- või rahastamiskomisjonil reaalsed võimalused tõe väljaselgitamiseks selle erisusega, et menetluse tulemusena ei esitataks kellelegi süüdistust,» lisas vandeadvokaat.

Riigikogu liikmete immuniteedimenetlust reguleeriva eelnõu andis põhiseaduskomisjon parlamendi menetlusse sel teisipäeval.

Tagasi üles