Kaitseväes kasutatav psühholoogiline test peab kaitseminister Urmas Reinsalu hinnangul vastama eelkõige kaitseväe vajadustele, seega pole selle vahendi teaduslik korrektsus esmane.
Meetodi külge ei tohi klammerduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Urmas Reinsalu hinnangul on tarvis meetodit, mida kasutada kutsealuste teenistusse määramisel, kuid arutelus selle üle, kas see peaks olema asjatundjate kriitika alla sattunud Thomase test või mõni muu ja sobivam vahend, ei tohiks olla kriitikavaba ruumi.
Ajateenijate selekteerimiseks kasutatava Thomase meetodi asjus on võtnud sõna nii kaitseväe psühholoog Urve Kaur, kaitseväe peastaabi ülem Igor Schvede, kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Kairi Rikko kui ka Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadlased.
Loogiline jätk on siinkohal minister ehk teie. Kas olite Thomase testiga seonduvatest probleemidest teadlik enne kaitseministriks saamist?
Ei.
Millal ja kuidas teid probleemiga kurssi viidi?
Ajateenistuse valdkonnas on toimunud põhimõttelised muutused, kuna aasta alguses jõustus uus kaitseväeteenistuse seadus. Minu tähelepanu on meedias alanud diskussioon pälvinud ajateenijate profiilide valikute tõttu.
Võin öelda, et pärast uue seaduse jõustumist on KRA, kaitseväe ja kaitseministeeriumi esindajatest pandud kokku ajateenistuse kestlikkuse töörühm, mis peab vaatama kõiki tahke. Sealjuures tuleb teha valik ka psühholoogilise profiili valiku osas.
Kas psühholooge ka kaasati?
Töörühma liikmed on kolme institutsiooni (KRA, kaitsevägi, kaitseministeerium – toim) esindajad. Vajadusel kasutavad nad kindlasti ka psühholoogide oskusteavet. Kui nüüd rääkida konkreetselt Urve Kauri artiklist, siis temaga olen kohtunud.
Millest te kõnelesite?
Urve Kauriga kõnelesin loomulikult Thomase testist ja testiga seonduvalt ka tema muredest. Kuulasin teda tähelepanelikult ja minu sõnum oli ühemõtteline: kui vastava valdkonna või erialaga konkreetselt tegeleval inimesel on praktikas kerkinud esile selged probleemid, siis on igati ratsionaalne, et töörühm töötab need läbi.
Kirde kaitseringkonna ülem on saatnud oma märgukirja, milles sisalduvad ka proua Kauri tõstatatud probleemid, mis on üheks töö aluseks.
Kas olete sellest rääkinud ka KRA peadirektori Kairi Rikkoga?
Jah.
Millest täpsemalt rääkisite?
Võib-olla kirjeldan oma arusaama sellest asjast (Reinsalu kirjeldab Thomase meetodi kasutuselevõttu selle algusest kuni 2009. aastal tehtud auditini – toim). Audit koostati ära. Lugesin selle läbi, see on väga põhjalik audit ja sel oli tempel «asutusesiseseks kasutamiseks» viieks aastaks. Palusin võtta maha kirje «asutusesiseseks kasutamiseks».
See osa, mis vestlust puudutab, on auditis viiel leheküljel ja ma saan selle teile anda (Reinsalu ulatab auditi – toim). Auditis hinnati seda, kuidas test abivahendina toimib. Protsess näeb ju välja nõnda, et KRA annab oma hinnangu, aga ametikoha määrab siiski otsene ülem. Ülem ei pruugi üldse määrata teda …