Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes täna, Eesti õhuväe 90. aastapäeval, et Eesti õhuruumi kaitse on lahutamatu osa meie riigikaitsest, ning Eesti teostab seda koostöös oma liitlastega.
Aaviksoo rõhutas õhuväe arendamise tähtsust
17. juuli 2009, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaitsevõime arengut suunav kümneaastane arengukava näeb ette õhuväe jätkuvat arendamist eelkõige Ämari lennuvälja ehitamise, keskmaa õhutõrje võime loomise ja Balti riikide ühise õhuturbemudeli edendamise kaudu,» vahendas ministeeriumi pressiesindaja Aaviksoo sõnu.
Kaitseminister lisas, et käesoleval nädalal Eestit külastanud liitlasriikide lennukid on olnud usaldusväärsete liitlassuhete nähtavad sümbolid.
«Viie riigi osalusel sel nädalal toimunud õhuturbeharjutus ning Ameerika Ühendriikide strateegilise pommituslennuki B-52 demonstratsioonlend üle Eesti näitavad ilmekalt, et meie õhuruum on lahutamatu osa kogu NATO õhuruumist ning selle kaitse on kõigile liitlastele võrdse tähendusega,» kinnitas Aaviksoo.
Täna tähistab oma 90. aastapäeva Eesti õhuvägi ning sel puhul tegi Eesti kohal demonstratsioonlennu USA strateegiline pommituslennuk B-52 ning Balti riikide õhuturvet teostavad Tšehhi hävitajad Saab Gripen.
Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ette Ämari lennubaasi rekonstrueerimise lõpuleviimise, misjärel saavad NATO riikide hävitajad hakata vajadusel baseeruma Ämaris nii, nagu praegu tegutsevad meie liitlaste hävitajad Leedus.
Pärast rekonstrueerimistööde lõpuleviimist saavutab Ämari lennubaas ka suutlikkuse strateegiliste transpordilennukite vastuvõtmiseks ja vajalikus mahus kauba käitlemiseks.
Eesti ei arenda lähiaastatel välja iseseisvat õhuturbevõimet, küll aga analüüsib Eesti koos Läti ja Leeduga erinevaid võimalusi selleks, kuidas tagada Balti riikide õhuruumi kaitse pärast 2018. aastat.
Arengukava kohaselt arendab Eesti järgmisel kümnendil välja piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje, samuti täiustatakse lähimaa-õhutõrjet.
Keskmaa-õhutõrjesüsteem hõlmab endas vajalikke seire- ja juhtimissüsteeme ning keskmaa-õhutõrje raketikomplekse, mis suudavad vajadusel hävitada mitmekümne kilomeetri kaugusel lendavaid lennukid.