Olümpiakangelase Indrek Pertelsoni rajatud spordiklubi Arigato ähvardab haamri alla sattuda, kuid Pertelson on vähemalt väliselt heatujuline. See pole veel spordiklubi lõpp, usub ta.
Raskustes Indrek Pertelson kibeleb maailma parandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teil on nägu miskipärast naeru täis, ehkki äsja algatati Arigato pankrotimenetlus. Kuidas nii?
Muidugi pole see meeldiv, aga kas meid aitaks nukrutsemine? See on nagu võistluseelne pinge, mis aitab inimesel end koondada ja otsida väljapääsu. Pankrotimenetlus ei vasta Arigato tegelikule olukorrale, pigem on asi Eesti Talleksis, kes on valinud sellise tee. Miks, peavad nad ise ütlema.
Arigato on teile olnud vähemalt sama palju missioon kui äri. See peab ju haiget tegema, kui tuleb pankrotihaldur ja ettevõte tassitakse laiali?
See on üks võimalus, aga ma kahtlen, kas midagi laiali tassitakse. Iga mõtlev inimene mõistab, et seal on tasuvam jätkata. Aga jäme ots on Talleksi käes.
Euroopa ärikultuuris saab pankrotti mineja siiski luuseri sildi külge. Kas see häirib teid?
Ärme kiirusta ette, pankrotti pole veel välja kuulutatud. Järgmine kohtuistung on praktiliselt kahe kuu pärast, me ei tea, mis vahepeal sünnib. Juhtuda saab näiteks see, et jõuame mõne investoriga kokkuleppele. Ma tean, et üks seltskond valmistab kindlasti pakkumist ette.
Üldiselt on ju ettevõtjad praegu pigem ettevaatlikud.
Eestil on rasked ajad ees ja me seisame suurel teelahkmel, kus ühe valiku hind võib olla väga kõrge.
Millistest valikutest räägime?
Ühtepidi – ma armastan Eestit ja siinseid inimesi. Aga samas näen, kuidas andekad inimesed panustavad väga palju energiat ärategemisse. Meid on nii vähe, me mahume siia kõik lahedalt ära.
Peame küsima, mida tuleks teha ühiselt, üle parteiliste piiride, et raske aeg koos valutumalt üle elada. Mitte aga jooksma ringi nagu kassipoeg, kisades, et taevas kukub alla. Ei kuku. Kui tulevad keerulised ajad, kohaneme, aga teeme seda koos ja mitte teiste arvel.
Kust me alustama peaksime?
Meie tugevus sõltub eelkõige sellest, kui hästi me kasvatame oma noormehi ja neide – mida nad söövad, mida õpivad, milleks nad valmis on. Armee kurdab, et noormehed on põdurad. Kes keelab armeel investeerida tulevikku, rajades linnadesse ja küladesse spordiklubid, kus instruktor õpetab õiget toitumist, sporditegemist, hügieeni, orienteerumist, malet, judot.
Hakkame maast madalast peale, ning ühiskond ja ka armee saab inimesed, kes on sirge seljaga, hoopis teise moraalse tahte ja füüsilise võimega.
Ja usun, et võin pöörduda kõigi Eesti spordiorganisatsioonide nimel: härra peaminister, muudame kiiresti ära erisoodustusmaksu!
Inimesed vajavad pingelisel ajal võimalusi lõõgastumiseks – levinud vahendid selleks on alkohol ja sport. Riigil on võimalus teha tark otsus, tuua pinge maandajana sport veel rohkem esile. Andku erasektorile võimalus toimetada, ja riik võidaks ainuüksi käibemaksuna kümneid kordi rohkem raha kui erisoodustusmaksuga.
Millised on ikkagi need kümmekond ametit, mis võiksid teile olla alternatiiviks Arigatoga tegelemisele?
Kõigist kümnest ma ei räägi, aga näiteks on tehtud selline «tagasihoidlik» pakkumine hakata Soome judokoondise peatreeneriks. Mul on ka praegu oma missioon Euroopa judoliidu spordidirektorina. Ning Venemaal on pakutud osalemist teatud ärides – tule, oleme, teeme!
Mis ärid need olla võiks?
Ütlen lihtsalt, et kinnisvaraäri. Mul on ka mõte, kuidas luua Eestisse täiesti unikaalne turismimagent, ehkki see oleks väga palju energiat nõudev.
Kas selle sisu on saladus?
Mul pole vist mõtet seda endale hoida, kuna selle elluviimiseks on minust palju andekamaid inimesi.
See oleks elamuskogemus. Lähme ajas tagasi, paneme ühe linnuse elama! Turist riietub ümber, seal pole fotokaid ega mobiiltelefoni, ainult elu linnuses, kus turist teeb ise näiteks sepatööd või leiba. Siis oled mõisas näiteks teenija või härra, siis lähed 17. sajandisse talu pidama – lehmad, alepõld, seatapp.
Kahe nädalaga saad pildi mitmesajast aastast Eesti ajaloost, ja võtad kaasa enda tehtud puust pingi või linased riided. Ja meil poleks vaja purjus britte või soomlasi, kes siin lõbunaisi otsivad.
Kas pragusel Arigatole raskel ajal on sõprade-tuttavate toetus teiega?
Muidugi. Ma pole sünnipäeval saanud ka nii palju toetavaid kõnesid ja SMSe kui viimasel ajal.
See on pigem moraalne tugi?
Jah, praegu eriti muuga aidata ei saa. Aga on kihvt tunne, kui töötajad küsivad, et kuidas saaksime rasket olukorda paremaks teha. Kliendid ja sõbrad ütlevad, et vinge asi, pange edasi, õiget asja teete. Siis mõtled küll, et kurat, mis valesti läks. Muidugi on raske, aga kellel Eestis praegu kerge on?
-----------------------------------------------------------
Buumiaja ettevõtmine jäi vinduma
• Novembris 2006 pandi nurgakivi Tallinna Rannamõisa teele ehitatavale 6000-ruutmeetrisele spordiklubile Arigato. Spordiklubi rajamist juhtis Indrek Pertelson, põhiinvestoriks oli tema sportlaskarjääri pikalt toetanud Eesti Talleks. Klubi lubati avada 2007. aasta varasuvel.
• Ehitusbuumi aegu läks käest ära nii eelarve kui ehitustähtajad – klubi avati alles septembris, lõplikult valmis hoone tänavu jaanuaris.
• Ettevõtet kummitasid likviidsusprobleemid ning tänavu juunis keeras Eesti Gaas spordiklubil ajutiselt kraanid kinni. Samal ajal teatas ettevõtmisse üle 120 miljoni krooni investeerinud Talleks, et soovib spordiklubi maha müüa Pertelsonile ja ülejäänud tegevjuhtkonnale.
• 10. juunil esitas põrandafirma Floorin kohtule avalduse spordiklubi haldava osaühingu pankroti väljakuulutamiseks, juuni lõpus ühines avaldusega ka Eesti Talleks.
• Pärnu maakohus algatas pankrotimenetluse, istung avalduse läbivaatamiseks on eeldatavalt 26. augustil. Pertelsoni kinnitusel on investorid spordiklubisse investeerimisest jätkuvalt huvitatud. (PM)