Eesti täiskasvanute haridus ja oskused on maailma riikidega võrreldes tipus ja arenenud riikide seas üle keskmise, selgub täna avalikustatud 24 riigis läbiviidud 16-65-aastaste inimeste oskuste uuringu PIAAC tulemustest.
Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on maailma tipus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust selgus, et Eesti keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raskusi tänapäeva IT-rikkas maailmas väga vajalike probleemilahendusoskuste omandamise ja hoidmisega, kuid noored on samal tasemel teiste riikide eakaaslastega, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Eestis on peamised infotöötlusoskused ehk funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus paremad kui osalenud 24 riigis keskmiselt. Funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti kõikide riikide seas seitsmendal kohal ja Eesti noored keskmiselt viiendal kohal. Matemaatilise kirjaoskuse poolest on Eesti tulemus 11. kohal ning noortel seitsmendal kohal. Arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tasemelt on Eesti riikide järjestuses 16., kuid noored samas 12. kohal.
Uuring võrdles Eesti inimeste oskusi maailma parimate ja edukaimate riikidega. Infotöötlusoskuste põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on teiste riikidega võrreldes kõrgel tasemel. Põhi- ja keskharidusega noorte oskused on Eestis üle maailma keskmise, kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmisega sarnased.
Võrreldes teiste riikidega on Eestis vähe mahajäänud oskustega inimesi. Erinevused infotöötlusoskustes sõltuvad suhteliselt vähe haridusest, perekondlikust taustast ja soost. Erinevuste väiksus tähendab, et Eestis pole põhjust rääkida suurtest oskuste lõhedest, samas tähendab see ka tippude vähesust, mida on toonud välja ka põhikooli õpilasi vaadelnud PISA uuringud.
Infotöötlusoskuste kohta näitas uuring, et kord omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl rakendust ei leita. Eesti noored on oskuste poolest konkurentsivõimelisemad kui keskealised. Samas nähtub uuringust, et Eestis kasutatakse oskusi tööl vähem kui osalenud riikides keskmiselt – 10-15 aastat tagasi lõpetanute oskused on madalamad kui äsjalõpetanutel.
PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ülemaailmne täiskasvanute oskuste uuring, mis on põhikooliõpilaste oskuste uuringu PISA täiskasvanute analoog. PIAAC oli Eesti jaoks esmakordne võimalus võrrelda meie 16–65-aastaste inimeste peamisi infotöötlusoskusi nii riigisiseselt kui ka teiste riikidega.
PIAAC mõõtis oskusi, mida on tänapäeval edukaks hakkamasaamiseks väga vaja, oskused on õpitavad ning aluseks teiste oskuste omandamisel. Oskusi mõõdeti igapäevaelust pärit ülesannetega, mida tuli lahendada kas arvutis või paberil. Uuringus osales 24 riiki, millest kõik peale Venemaa ja Küprose on OECD liikmed. Kokku osales uuringus ligi 166 000 inimest, Eestist 7632. Eestis viis PIAAC uuringut läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga. Andmete kogumine toimus 2011. aasta augustist 2012. aasta aprillini.