Paet: viisavabadus Brasiiliaga võrdsustab Eesti teiste ELi riikidega

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet loodab, et peatselt pääsevad
ka Eesti kodanikud viisavabalt Brasiiliasse.
Välisminister Urmas Paet loodab, et peatselt pääsevad ka Eesti kodanikud viisavabalt Brasiiliasse. Foto: AFP / Scanpix

Brasiilias visiidil olev välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et ELi ja Brasiilia viisavabaduslepe saab peagi allkirjad, sest siis on Eestil viisavabadus kõigi riikidega, millega ülejäänud ELilgi.

Välisminister Urmas Paet arutas Rio de Janeiros kohtumisel Brasiilia välisministri Celso Amorimiga Euroopa Liidu ja Brasiilia viisavabastusega seonduvat ning Eesti ja Brasiilia suhteid ning koostöövõimalusi.

Välisminister Paet avaldas lootust, et Euroopa Liidu ja Brasiilia viisavabaduslepe saab peatselt allkirjastatud ELi ning Brasiilia tippkohtumisel ning selle tulemusel pääsevad ka Eesti kodanikud viisavabalt Brasiiliasse. Paeti sõnul on Eesti kodanikele viisavaba pääsu taotlemine Brasiiliasse võtnud Eesti liitumise tõttu Schengeni viisaruumiga küllalt palju aega. «Tegemist on Eesti jaoks viimase peatükiga viisavastastikkuse aruteludes. See tähendab, et pärast lepingu jõustumist on Eesti saavutanud viisavabaduse kõikide riikidega, kellega kehtib vastastikune viisavabadus ka kõigil teistel Euroopa Liidu riikidel,» ütles Paet.

Eesti-Brasiilia majandussuhetest kõneldes leidis Paet, et ärisidemetel on veel arenguruumi, kuid Brasiilia on juba praegu Eestile Ladina-Ameerika riikidest olulisim kaubanduspartner. «Eesti ettevõtjad on huvitatud lähematest kontaktidest Brasiilia kolleegidega põlevkivienergeetika, info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia ning turismi vallas. Ka Brasiilia on väljendanud huvi sadamate koostöö ning Eesti ehitusmaterjalide vastu,» lisas Paet.

Välisministri sõnul on Eesti huvitatud Brasiiliaga ka topeltmaksustamise lepingu ja investeeringute kaitse lepingu sõlmimisest. «Lepingulise baasi täiendamine aitaks kaasa majandussuhete arendamisele ja ärikontaktide tihendamisele,» lisas Paet. Eesti ettevõtjate otseinvesteeringud Brasiiliasse on ligikaudu 12,6 miljonit krooni.

Eesti ja Brasiilia välisminister tõdesid, et kahe riigi koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides on väga hea.

Eesti ja Brasiilia teevad koostööd Haiti avaliku sektori ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel. «Haiti valitsus tegeleb riigi taastamisega ning rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Eesti ja Brasiilia, toetab Haitit nüüdisaegse ühiskonna ülesehitamisel. Eestil on häid kogemusi kaasaegsete IT lahenduste juurutamise vallas. Eesti ettevõtete IT lahendusi, näiteks veoautode asukoha või ilmamuutuste määramist, rakendtakse ka mitmetes Ladina-Ameerika riikides,» lisas Paet. Ta märkis, et Brasiilia välisministril on võimalik Eesti IT kogemustega põhjalikumalt tutvuda ning koostöövõimalusi arutada juunis toimuva Eesti visiidi raames. Brasiilia on teinud Eestile ka ettepaneku teha koostööd IT-alaste kogemuste jagamise osas Aafrika riikidele.

Euroopa Liidu ja Brasiilia suhetest kõneldes märkis Paet, et viimane on ELi üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas.

Kohtumisel Brasiilia naftaettevõtte Petrobras esindajatega arutati energiaalaseid koostöövõimalusi Petrobrasiga nii Brasiilias kui ka rahvusvaheliselt. Eesti otsib koostööpartnereid, et rakendada oma tehnoloogiat ning teha koostööd põlevkivimaardlate kasutuselevõtuks ka teistes riikides. Brasiilia on lisaks Eestile ja Hiinale ainus riik maailma, kes toodab põlevkiviõli.

Eestil on pikim kogemus maailmas põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel. Brasiilias asub enam kui viis protsenti maailma põlevkivivarudest. Brasiilia firma Petrobras on suuruselt viies naftafirma maailmas, mis tegutseb lisaks ka põlevkivi tööstuse valdkonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles