Reformierakonnaga võimukonsultatsioone pidava Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar ütles Postimehele, et uus võimuliit oleks senisest Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioonist avatum, diskussioonialtim, kuid ka keskkonnateadlikum ja sotsiaalsem.
Saar avaldas lootust, et kuna uus võimalik võimuliit on maailmavaadetelt laiem kui senine paremkoalitsioon, annab see võimaluse mitmesugustel teemadel ka rohkem diskuteerida ning seda nii koalitsioonis endas kui väljaspool. «Ma loodan, et see on põhiline märksõna,» ütles ta tänaste konsultatsioonide järel Postimehele.
Tema sõnul oleks uus võimuliit ka sotsiaalsem, püüdes toetada kõiki lapsi ja leida võimalikult palju meetmeid, mis vähendavad ebavõrdsust. «Kui me vaatame keskkonna- ja energiapoliitikat, siis ma näen, et võrreldes Reformierakonna ja IRLi koalitsiooniga on meil palju suurem ühisosa liikumaks ambitsioonikate taastuvenergia lahenduste poole. Keskkonnateadlikkus tundub olevat oluliselt kõrgem,» rääkis Saar.
Hariduspoliitikas soovib uus võimuliit Saare sõnul ära lahendada «käigu pealt tehtud haridusreformide mõned ebameeldivad tagajärjed» ning õpetatajatele püütakse mitte enam anda katteta palgalubadusi. «Kindlasti on seal ka lõimumistemaatikat, mida tänane ajahetk ja Ukraina sündmused on eriti päevakorda tõstnud,» lausus ta.
Ühe valdkonnana, kus erakondadel ei ole praegu veel lõplikku kokkulepet, nimetas Saar demokraatia arendamisega seotud küsimusi. Tema sõnul soovivad sotsiaaldemokraadid muuta poliitilise välja avatumaks ning panna valitsusele ja riigikogule rohkem kohustusi, et diskussiooni ärgitada. Samas möönis ta, et selles valdkonnas on parteidel jätkuvalt veel päris suuri vaidlusi.
Lastetoetuste osas kinnitas Saar, et variandid on olemas ja usutavasti on võimalik selles kokkuleppele saada.
Erakonnad alustasid Reformierakonna auesimehe Siim Kallase juhtimisel uue koalitsiooni moodustamiseks konsultatsioone möödunud nädalavahetusel. Kolmapäeva hommikul teatas Kallas ootamatult, et loobub endavastase süüdistustelaviini tõttu peaministriks kandideerimisest ning jätkab tööd Euroopa Komisjonis. Seejärel otsustas Reformierakonna juhatus pakkuda uueks peaministrikandidaadiks senise sotsiaalministri Taavi Rõivase.
President Toomas Hendrik Ilves võib peaministrikandidaadi nimetada ja talle valitsuse moodustamise ülesandeks teha juba täna. Varem on president öelnud, et määrab peaministrikandidaadiks inimese, kellel eeldatavasti on riigikogu enamuse toetus.
Peaministrikandidaat peab esitama seejärel 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise alustest. Seejärel otsustab parlament läbirääkimisteta avalikul hääletusel, kas anda peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volitused.
Riigikogult volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul uue valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab valitsuse kolme päeva jooksul ametisse.
Uus valitsus astub ametisse vande andmisega riigikogu ees, millega algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Seejärel vabastab president eelmise valitsuse ametist.