Kuna ei trahvi eest vastutav Pärnu linn ega väidetava võlgniku konto arestinud kohtutäitur vea eest vastutust ei võtnud, pöördus isikuandmete kuritarvitamise ohver bussijänese staatusest vabanemiseks kohtusse.
Pekingis viibinud mees sai Pärnus bussijänesena trahvi
10. aprill 2014, 00:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. jaanuaril sai Reigo Neerut tööandjalt teada, et kohtutäitur on maksmata trahvi pärast tema pangakonto arestinud, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
Trahv, mis Neerutile mõisteti, oli 19 eurot ja lõppsumma koos kohtutäituri tasudega 59 eurot.
Ainuke probleem oli, et samal ajal kui mees väidetavalt bussis jänest sõitis, viibis ta tegelikult töölähetusel teisel pool maakera, Hiina Rahvavabariigi pealinnas Pekingis.
«Kui mul neid passitempleid ei oleks esitada, siis see tõestamine, et mina ei ole trahvi saanud, oleks kujunenud tunduvalt keerulisemaks. /.../ Ma ei tea, kuidas see on võimalik, et keegi esitab lihtsalt teise inimese nime ja andmed - kuidas isik tuvastati, on väga kummaline,» märkis Neerut.
Kohtutäituri büroost selgitati talle, et täitedokumendid olid kontorist välja saadetud 16. detsembril. Väidetava võlgniku rahvastikuregistris registreeritud aadressile jõudsid paberid vahetult enne jõule, kui mees ei viibinud enam sellel aadressil.
Kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool selgitas, et kui täitedokument on valesti välja antud, vastutab selle väljaandja, antud juhul Pärnu linnavalitsus. Pool kohtutäitur Eha Nikkeri tööle etteheiteid ei tee.
«Täitur peab lähtuma sellest, mis on seaduses kirjas, ta ei saa ise mingisuguseid täiendavad võimalusi endale sinna juurde luua või mingitel endale teadaolevatel tingimustel täitemenetlust läbi viia. Esimene asi on see, et kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse printsiibist,» lausus kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees.
Niinimetatud formaliseerituse põhimõte ongi see võluvõti, mille taha kohtutäiturid peituvad. See tähendab seda, et kohtutäitur ei vastuta talle esitatud dokumentide sisulise õigsuse eest, vaid seadusest tulenevalt ainult täidab talle ette antud käsklusi.
«Täiturile ei saa panna sellist kohustust, et ta sisuliselt vaataks kõik asjad üle. Neid nõudeid, mis täituritele aastas esitatakse, on üle saja tuhande. On ebareaalne, et keegi jõuaks nad läbi töötada ja vaadata, kas kõik on ikkagi eelnevalt õigesti tehtud,» hindas Pool.
Bussitrahvi saanud mees pöördus kaebuste ning päringutega nii justiitsministeeriumi, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kui ka Pärnu linnavalitsuse poole. Kuigi ka passitemplid tõestasid, et mees oli väärteo toimepanemise hetkel Hiinas, ei tunnistanud ükski ametkond oma süüd.
Muuhulgas teatas Pärnu linn, et ei kavatse väärteoasjas tehtud trahviotsust tühistada, sest «ametnikul ei tekkinud kahtlust, et tegu võiks olla isikuandmete kuritarvitamisega».
Kuigi Neerut sai kohtus lõpuks õiguse, Pärnu linnavalitsus tunnistas oma viga ja kohtutäitur tagastas arestitud summa, siis kogu see õnnelik lõpp teda ei rõõmusta.
«Tundub nagu oleks meil 90-ndad. Kohtutäiturid ongi tänapäeval need, kellel ei ole mingeid seadusi: kui nemad tahavad, siis võivad nemad teha ükskõik mida,» ütles ta.
Kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimehe hinnangul on täituri tegevus taandatav ainult sellele, mida tal seadusest tulenevalt on õigus teha.
«Kui ta hakkaks sisuliselt lahkama neid nõudeid, mis talle täitmiseks saadetud on, ja otsustama nende täitmise üle ainult talle teadaoleval printsiibil, siis see ei ole õigusriigile kohane kindlasti,» lisas Pool.