Tartu uuel linnapeal Urmas Klaasil pole välja käia revolutsioonilisi ideid Emajõe Ateena uutmiseks, tema hinnangul koosneb see linn pigem paljudest väiksematest headest mõtetest.
Urmas Klaas: provintsijutt algab inimese peast
27. aprill 2014, 19:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas te ise ennast iseloomustate?
Olen lugenud enda kohta viimase paari nädala jooksul nii palju iseloomustusi...
Olete sangviiniline, koleeriline, flegmaatiline, melanhoolne?
Kunagi keskkooli ajal määrati testidega temperamendi tüüpe ja selle järgi olin ma koleerik.
Miks ma seda üldse küsin? Ehkki te nimetate end põliseks lõunaeestlaseks, on jäänud pisut selline mulje, et inimesed ei tea, kes te ikkagi olete. Paljud küsivad, miks ikkagi teie, kes te saite kohalike omavalitsuste valimistel Põlvast 69 häält?
Kandideerisin Põlva linnavolikokku sealse nimekirja toetajana (peibutuspardina – N.N.), aga olen ka riigikogu valimistel kandideerinud seni Kagu-Eestis Põlva, Võru ja Valga maakondades. Sain sealt 2007. aastal Reformierakonna toona suurima toetuse (3258 häält – N.N.). Hästi läks ka 2011. aastal (2990 häält – N.N.).
Juba 2007. aastal tegid kolleegid mulle ettepaneku kandideerida Tartu linnapeaks, aga toona olid mu lubadused antud Kagu-Eesti valijatele ja pidasin õigeks neid lubadusi täita. Tulin nüüd riigikogust ära, kuna eelmine linnapea tegi ettepaneku linnapeaks kandideerida.
Kohtusin kõigi volikogu fraktsioonide ja saadikurühmadega enne volikogu istungit, kus mind linnapeaks valiti. Mul olid nendega tõsised vestlused Tartu teemadel. Mõnega kestis kohtumine lausa mitu tundi. Avasin ka enda vaateid ja pean ütlema, et vaadete kattuvus oli suur.
Tartust rääkides tuleb alati ette võtta need samad igivanad stampküsimused – kuidas tihendada linnavalitsuse ja ülikooli koostööd, kuidas parandada transpordiühendusi, kuidas muuta linnaelu suvel elavamaks jpms. Neid küsiti teie eelkäijatelt, küsitakse kindlasti ka järgmistelt linnapeadelt. Aga on teil kaasa võetud mõni radikaalne idee, mis eristuks kuidagi neist igavatest Tartu püsiprobleemidest, mis ei muutu.
Palju on räägitud Emajõe suuremast ärakasutamisest. Teisipäeval oli linnavalitsuse istungil päevakorras Emajõe äärde teeninduspunkti rajamine, kust mootorpaadid saaks kütust tankida. Oleme Emajõge vähe ära kasutanud.
Tartusse on tekkinud viimasel ajal mitmeid väga vahvaid kohti. Mulle meeldib Tartu seikluspark Raadil ja siseseikluspark Lõunakeskuses. Eks see linn koosnebki paljudest vahvatest asjadest, mis teevad Tartu mõnusaks. Mina oleksin ettevaatlik ideedega rajada Tartusse näiteks BMW-tehas või teha siia mingi imeasi. Imesid ei juhtu lihtsalt niisama. Mõnigi varasematest ideest on praeguseks siiski ellu rakendunud.
Mina küsin teilt, mida teha, et Tartus oleks suvel elu ja kas teie vastate, et Tartus on suvel elu?
Kui ma kunagi ise olin siin Tartus ajakirjanik, kritiseerisin linnavalitsust selle eest, et suvel ja eriti õhtuti on Raekoja plats tühi ja Rüütli tänav välja surnud. Võrreldes selle umbes 15 aasta taguse ajaga on ikka praegu hoopis teine pilt. Kesklinnas käib elu! Turistid, kohvikud! Jalutasin siin õhtul ja vaatasin, et kõik toidukohad olid rahvast täis.
Olin ausalt öeldes imestunud, saades teada, kui palju on Tartus kevadel ja suvel erinevaid festivale ja kõikvõimalikke muid üritusi. Tartus elu käib ja mulle tundub, et me tükime ise endale liiga palju sisendama, et on igav.
Ka see provintsijutt hakkab ju pihta inimese peast. Kui ta seda endale pidevalt sisendab, küll elu siis ka provintsistub.
Pikemalt loe tänasest Postimehest!