Maanteeamet plaanib sel aastal paigaldada 14 uut kiiruskaamerate kabiini ja et uusi kaameraid sel aasta juurde ei osteta, hakatakse kaameraid ümber paigutama juba kasutuses olevatest kabiinidest.
Kiiruskaamerad hakkavad kabiine mööda rändama
20. juuli 2010, 19:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Tallinna-Tartu maanteel 16 mõõtekabiini ja neis kõigis on sees töötavad kaamerad, kuid maanteeametil on plaanis sel aastal paigaldada 14 kiiruskaamera mõõtekabiini.
Ameti avalike suhete peaspetsialist Timo Vijar selgitas, et needsamad juba töötavad kaamerad hakkavadki rotatsiooni korras ühest kabiinist teise liikuma. «Liikleja seisukohast jääb nii, et tema ei tea, kas kabiinis on kaamera sees või ei ole. Tema peab igal juhul valmis olema, et kabiinis on töötav kaamera. Kaamera asukohti vahetatakse piisava sagedusega, et ei tekiks seda momenti, et järsku on kõigile teada, et mõnes kabiinis mõõtjat ei ole,» rääkis Vijar.
Suurema hulga mõõtekabiinide paigaldamine ja kiiruskaamerate regulaarne vahetamine mõõtekabiinide vahel võimaldab madalamate investeeringukuludega laiendada kiiruste automaatkontrolli riigimaanteedel. Sarnast rotatsioonimeetodit kasutatakse Vijari kinnitusel näiteks ka sarnastel 1+1 rajalistel maanteedel Soomes.
Kaheksa mõõtekabiini paigaldatakse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonna liiklusohtlikesse kohtadesse (kilomeetritele 91-142). Praegu tegeleb maanteeamet ülejäänud kuue mõõtekabiini kohtade valikuga.
«Kabiinide paigaldamise tähtajaks on 30. november eeldusel, et tähtajaks valmivad ka Eesti Energia elektriliitumised kaamerate asukohtades,» täpsustas Vijar.
Hanke kogumaksumuseks koos käibemaksuga on 3 790 836 krooni. Selle aasta maanteeameti jooksevkulud kiiruskaameratele jäävad Vijari sõnul eeldatavasti 400 000 krooni piiresse.
Tuleval aastal on plaanis laiendada kiiruste automaatkontrolli teistele suure liiklussagedusega liiklusohtlikele teelõikudele riigimaanteedel. «Järgmise aasta lõpuks võiks olla kiiruste automaatkontrolliga teelõikude kogupikkus 160 kilomeetrit,» märkis Vijar.
Tema kinnitusel on maanteeamet kiiruskaamerate senise töö tulemustega rahul. «Kiiruskaamerad on rahustanud liiklust ja vähendanud oluliselt kiiruseületajate arvu Tallinn-Tartu maantee ohtlikel teelõikudel.»