Andmekaitse inspektsioon on mures avaliku sektori asutustesse ja andmekogudesse koguneva aadress- ja kontaktteabe madala kvaliteedi pärast ning paneb ette, et eesti.ee e-posti kasutamist peaks muutma efektiivsemaks.
AKI: möödunud sajandisse jäänud dokumendiliiklus vajab arenguhüpet
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. september 2014, 21:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on kõigil juriidilistel ja füüsilistel isikutel ametlik @eesti.ee lõpuga meiliaadress, mida saab iga inimene vastavalt soovile aktiveerida ning suunata ametlikul e-posti aadressil saadetud kirjad edasi endale meelepärastele isiklikele e-posti aadressidele.
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei leia see e-post paraku haldus- ja kohtumenetlustes laialdast kasutamist. Nii korjavad ametiasutused haldus-, väärteo-, tsiviiltäite-, pankroti- jm menetlusteks isikute posti ja e-posti aadresse – enamasti igaks menetluseks eraldi.
«Dokumentide kättetoimetamine on kulukas, põhjustab sagedasi viivitusi. Isikuandmete kvaliteedi seisukohalt on meie riigi- ja omavalitsusasutustel suur hulk isikute kontaktandmeid, mis on dubleerivalt korjatud ja ebausaldusväärse kvaliteediga,» sõnas Postimehele andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
Selleks, et e-posti potentsiaali paremini ära kasutada, kohtus andmekaitse inspektsioon täna asjaomaste ministeeriumide kantslerite ja osakonna juhtajatega.
«Andmekaitse Inspektsiooni arvates vajame sellises eelmisse sajandisse jäänud dokumendiliikluses samasugust arenguhüpet nagu on meil näiteks maksunduses – kus rõhuv enamik eelistab suhtluseks maksuametiga e-kanalit,» märkis Peep. Ta lisas, et see muutus peaks hõlmama kogu avalikku sektorit.
«Kutsutud ministeeriumid nõustusid põhimõtteliselt selle lähenemisega. Vajalikud e-arendused on töös, erinevate seadusemuudatuste vajalikkus täpsustamisel,» jätkas Peep.
Muuhulgas pakkus inspektsioon välja, et ametliku e-posti aktiveerimise võiks muuta kohustuslikuks juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti välismaalastele, kes ei ela Eestis, kuid kellele tulevikus hakatakse väljastama Eesti elektroonilist identiteeti.
Samuti peaks inspektsiooni hinnangul kodanikke ja alalisi elanikke suunama vabatahtlikult, kuid järjekindlalt ametlikku e-posti aktiveerima, sealhulgas tulumaksu deklareerides ning muid enamlevinud toiminguid tehes.