Eesti on piirkonna ainus riik, kuhu pagulased ei kipu

Foto: SEDAT SUNA / EPA

Aasta jooksul tõusid kõikides Skandinaavia ja Balti riikides varjupaigataotluste arvud, välja arvatud Eestis, näitab täna avaldatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) raport.

Võrreldes eelmise aasta esimese veerandiga taotles Rootsist ligi 10 000 inimest enam varjupaika.

Lätist aga näiteks 90.

Eestis ei vähenenud ega tõusnud põgenike seas soov siin varjupaika paluda:

Pagulastaotluste muutus 44s riigis. Numbrid näitavad taotluste arvu vähenemist või suurenemist selle aasta esimest veerandit võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Värv näitab muutust protsentuaalselt: tumepruun - üle 100-protsendiline tõus; helepruun - 50-100-protsendiline tõus; beež - kuni 50-protsendiline tõus; heleroheline - kuni 50-protsendiline langus; tumeroheline - 50-100-protsendiline langus. Allikas: UNHCR Foto: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

Raporti järgi langes Venemaal pagulastaotluste arv aastaga lausa veerandi võrra.

Samas on maailmas praegu hullem olukord kui kunagi varem. Mitte kunagi varem pole ÜRO tunnistanud korraga tervelt nelja riigi olukorda kõige rängema taseme humanitaarkriisiks.

Eesti on üks väheseid Ida-Euroopa riike, mille piiril puudub sõltumatu piirimonitooring, mida inimõiguslased on aastaid püüdnud üles seada.

Seetõttu on neil ka kahtlus, et Eesti piirivalvurid ei võta pagulasi kuulda, vaid saadavad nad piiril tagasi - nii ei registreerita ka nende varjupaigataotlusi.

Siseministeerium on selle võimaluse välistanud.

Eesti toetab kriisipiirkondi üldiselt pigem abiprogrammidega. Näiteks andis välisministeerium hiljuti ÜRO maailma toiduprogrammile 50 000 eurot, et aidata leevendada Süüria humanitaarkatastroofi.

Loe UNHCRi raportit lähemalt siit.