Siseministeeriumi nõukoda näeb eelarvekärpes ohtu inimeste turvalisusele

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkomeetriga politseinik.
Alkomeetriga politseinik. Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM SCANPIX BALTICS

Kolmapäeva õhtul kogunenud siseturvalisuse nõukoda tutvus siseministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise põhimõtetega ning tegi otsuse, et sisejulgeoleku valdkonna eelarve vähendamine võrreldes käesoleva aastaga ei ole võimalik.

«Oleme ühisel seisukohal, et riigi siseturvalisuse tugevdamisele tuleb senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Küsimus on rahas, mis kulub inimeste turvalisuse tagamiseks ja järeleandmisi selles teha ei saa,» lausus siseturvalisuse nõukoja esimees, vandeadvokaat Aare Tark.

Võrreldes möödunud ja käesoleva aasta siseturvalisuse näitajaid, rõhutas nõukoda ennetustöö tähtsust ja vajalikkust.

Samas tõdeti, et sisejulgeolekuasutustele tuleva aasta eelarve vähendamine rahandusministeeriumi poolt antud piirsummani sunniks koondama ligi 1000 politseiniku, päästjat, piirivalvurit ning muud avaliku teenistujat.

«Alles jääva ressursiga saab tuleval aastal olema võimalik üksnes hädaolukorrale reageerida, mis sisuliselt tähendab vaid tagajärgede konstateerimist,» märkis nõukoja esimees Aare Tark.

Siseturvalisuse nõukoja tegevuse eesmärk on siseministri nõustamine ühiskonna ootuste paremaks arvestamiseks turvalisuse suurendamisel.

Nõukoja esimees on vandeadvokaat Aare Tark, aseesimees Riigikogu saadik Indrek Saar. Siseturvalisuse nõukoja koosseisu kuuluvad Mall Hellam, Priit Hõbemägi, Juhan Kivirähk, Toomas Luman, Keit Pentus, Indrek Pertelson, Raul Rebane, Ain Seppik, Einar Soone, Ivar Tallo, Stanislav Tšerepanov ja Peeter Tulviste.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles